Intervjuu: majanduse jahtumisel on kolm plussi

22.05.2008 | Mari-Anne Leht | Seadusloome, Regionaal, Majandus, Korruptsioon

Reedel Võrumaal viibinud riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles intervjuus LõunaLehele, et rasketel aegadel tehakse julgemini ühiskonnale vajalikke muudatusi, nimetades haldusterritoriaalset reformi, riigi bürokraatia kokkutõmbamist ja reformi riigikogus.

Eestis on praegu kuum teema majanduse langus. Mis on selle miinused ja plussid?

Tekkinud olukorda on õigem nimetada majanduse jahtumiseks. Juba 2005.-2006. aastal oli ühtedele selge, et areneva majandusega Eestis ei saa tempokas majanduskasv kaua jätkuda.

Kuid paljudel riigiametnikel, ettevõtjatel ja tavainimestel tekkis illusioon, et hea aeg kestab igavesti. Siiani oli Eesti ettevõtjatele atraktiivne paljuski odava tööjõu tõttu, kuid praegu on meie tööjõud üsna kallis.

Majanduse jahtumise ühte negatiivset mõju, tööpuuduse kasvu, on praegu juba tunda ja see ootab meid aasta teisel poolel. Riigiasutusi tabavad maksutulude vähenemisest tekkivad probleemid.

Kuid igal halval on ka head küljed.

Esiteks. Rasketel aegadel julgevad otsustajad teha ühiskonnale väga vajalikke muudatusi. Täna on meil õige aeg revideerida viimastel aastatel langetatud otsuseid, mis ei ole ennast õigustanud.

Teiseks. Saame riigi bürokraatia kokku tõmmata, riigi veelgi läbipaistvamaks ja lihtsamaks muuta.

Võrreldes erasektoriga, mida kannustab pankrotihirm ja peibutab kasum, ei lähe riik kunagi pankrotti. Kuid rasked ajad sunnivad nii rüki kui ka omavalitsusi vaatama üle kõik kulutused, et raha läbimõeldumalt käsutada. Erasektor muutub nagunii säästlikuks, seda sunnib juba kahanev turg.

Kolmandaks. Rasketel aegadel tiheneb konkurents mitmes valdkonnas ja inimestele võivad muutuda taskukohasemaks need eluks tarvilikumad asjad, mis siiani olid osale kättesaamatud.

Kinnisvaraturg muutub Eesti oludele rohkem vastavaks, sest kahel viimasel aastal toimunu oli pöörane, Tallinnas ja teistes suuremates linnades hakkasid kinnisvaia hinnad lähenema Skandinaavia hindadele. Paljudele tundus, et hinnatõus ei lõpegi.

Konkurents tiheneb ka teistes valdkondades, nagu tarbekaupade turul.

Millele tuleb kujunenud olukorras enam tähelepanu pöörata?

Kiiresti ja otsustavalt reageerida ning hoida eelarve tasakaalus. Eelarve tasakaalu põhimõte sunnib praegu üle vaatama riigi tehtavad kulutused. Ametnike palgad tuleb külmutada ja vaadata üle, kas kõik ametikohad on ikka vajalikud.

Suur hulk investeeringuid kinnisvarasse tuleb edasi lükata, eelistada tuleb inimestele vajalikke teenuseid. Riigile rasketel aegadel ei ole paslik kulutada kümneid miljoneid kroone saatkondade renoveerimisele.

Loodan, et koondatavatele pakutakse ümberõppe võimalusi. Parempoolse sotsiaalpoliitika osa on see, et maksimaalselt aidata inimest individuaalselt, lähtuvalt tema vajadustest.

Haldusterritoriaalne reform on habemega teema. Kas majanduslanguse ajal õnnestub see lõpuks ara teha?

Üha suuremale hulgale inimestest on selge, et väikeses Eestis on 227 omavalitsuse jätkamine mõeldamatu. 2000. aastal sooviti haldusterritoriaalset reformi teha, kuid Reformierakonna vastuseisu tõttu see luhtus. Reformi viivitamisega oleme kaotanud miljardeid kroone.

Loodan, et nüüd ei hakka poliitilised jõud enam vaidlema, kas reformi on vaja või ei, küll võivad mõned erakonnad seda venitama hakata, kas või protsessi uputamisega tehnilistesse nüanssidesse.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) esitas reformiks kaks varianti. Ühe kohaselt jääks Eestisse üle 60 omavalitsuse, maakondliku põhimõtte järgi aga 15 omavalitsust, lisaks viis suuremat linna.

Mõnede ekspertide arvates on maakondlikul tasemel haldusterritoriaalse reformi läbiviimine lihtsam ja kureni, sest selle mudeli elluviimisel on maakonna tasandil kõik omavalitsused võrdsed.

Arutelude teravik peaks koonduma sügiseks, loodan, et otsused tulevad talvel. Ei riski ennustada, kui palju omavalitsusi on meil tuleva aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal.

Leedus suudeti reform ellu viia 1990. aastate keskel ja Leedu on selles osas oluliselt efektiivsem riik. Lätis toimub praegu haldusterritoriaalne reform. Küsin: kui kaugele maha Eesti tahab jääda?

Millised reformid ootavad meie parlamenti?

Praegune riigikogu vajab tugevaid muudatusi kolmel põhjusel: ligi 80% seadustest tuleb Euroopa Liidust, meil on lõppenud 15 aastat kestnud seaduste väljatöötamise aeg, sellepärast on riigikogu töökoormus väiksem kui kümme aastat tagasi. Parlament peab üle vaatama ajale jalgu jäänud sisemised protseduurid ja defineerima oma rolli.

IRLi fraktsioon pakkus välja kümme sammu muudatuste läbiviimiseks, millest olulisemad on komisjonide arvu vähendamine, parlamendi järelevalve tugevdamine valitsuse üle, eelkõige riigieelarve käsutamises. Paljudes Euroopa riikide parlamentides on riigieelarve kontrolli komisjon oluliselt tugevam kui Eestis.

Näeme parlamenti eestvedajana nii riigi elu sisuliste kui ka valupunktide aruteludes. Soovime, et parlamendi side avalikkuse ja valitsusega oleks tihedam, selleks peab komisjonide töö olema avalik ning rahvas peab rahvusringhäälingu vahendusel saama arutelusid parlamendis jälgida. Riigikogu peab ka oma sisemised ressursid üle vaadata ja säästma hakkama, meie palgad tuleb riigi keskmisest palgast lahti sõlmida.

Loodan, et sügiseks on parlamendi erakonnad reformipaketis kokku leppinud, sest aeg kiirustab tagant.

IRLi esitatud ettepanekutes parlamendi liikmete arvu vähendamist ei ole, kuid see on arutluste teema.

Teid teatakse kui ühte aktiivsemat korruptsiooni vastu võitlejat ajal, kui olite justiitsminister. Kuidas on korruptsiooniga lood praegu?

Asudes 2003. aastal justiitsministriks, ei osanud ma oodata, et korruptsioon kohalikes omavalitsustes on nii hull. Praegu on seda Õnneks vähem kui neli aastat tagasi. Läbi aastate on korruptsiooni olnud rohkem Harju- ja Ida- Virumaa omavalitsustes, nagu kinnisvaratehingute ja hangetega seotud tehingud Viimsi, Rae ja Keila vallas.

Valitsuse uue korruptsioonivastase võitluse strateegia kohaselt kasvab sellega tegelevate uurijate arv eesmärgiga uurida ja tõkestada neid kuritegusid omavalitsustes.

Selles valdkonnas on väikese ühiskonna kitsaskohaks, et kõik on kõigiga seotud.

Kui vabaneme nõukogudeaegsest n-ö kaup kauba vastu mentaliteedist, hakkab ka ühiskonnas hoiak muutuma.

Riik peab olema piisavalt võimekas, et panna piiri ametnikele, kes arvavad, et neile on alati mingid asjad rohkem lubatud ja nemad on õigustatud käsutama ametit oma huvides. Riik peab tagama selliste juhtumite menetlemise ja avalikustamise, siis jõuame ka üldsuse hukkamõistuni.

Vastavaid kuritegusid Võru-, Valga- ja Põlvamaal uurib Lõuna politseiprefektuur. Paraku uuritakse siiani mõnedes prefektuurides korruptsioonikuritegusid koos majanduskuritegudega. See tähendab, et korruptsioonikuritegudele ei pöörata vajalikku tähelepanu, sest need on palju keerulisemad, eeldavad täit keskendumist ja kompetentsust.

Olete viie parlamendirühma ja viie saadikute ühendusrühma - nt Eesti-Afganistani, Eesti- Jaapani, Tiibeti toetusrühm jt - liige. Millisel eesmärgil need rühmad tegutsevad?

Nad on rohkem sõpruse ja koostöö väljenduseks, eesmärgiks on kahepoolsete suhete edendamine, osa riikide toetamine ja teistelt õppimine.

Tiibeti toetusrühma tegevus on igati mõistetav, sest Eesti sai omal ajal toetust just väikestelt ja vabadelt riikidelt, nagu Island.

Eesti tugevuseks on see, et me ütleme oma arvamuse ja üritame maailmale teadvustada, milliseid inimõiguste rikkumisi on Tiibetis. Tiibetlased puutuvad kokku ju sama ideoloogiaga, millega eestlased puutusid kokku 50 okupatsiooniaasta jooksul.

Eesti-Tiibeti toetusrühm oli üks Tallinnas Hiina saatkonna ees toimunud meeleavalduse organisaatoritest. Olen kohtunud siinse Hiina suursaadikuga, oleme ise ja kutsunud ka teisi eurooplasi tiibetlaste küsimuses Hiina poole pöörduma.

Kas põlise pealinlasena olete ka Kagu-Eestiga seotud?

Osaliselt Põlvamaaga, sest Valgemetsas on minu vanavanaema suvila. Kagu-Eesti olulisim kitsaskoht on halb teedevõrk, mille kordategemine on samm edasi elu elavdamisel piirkonnas.

Kahju, et Tallinna-Tartu maantee laiendamise kava ei leidnud Reformierakonna heakskiitu. IRL pakkus majanduse päästmise plaanis erakapitali kaasamist, et Eestile oluline infrastruktuur ja teed korda teha.

Intervjuu: majanduse jahtumisel on kolm plussi

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing