Kaitsevägi saab üha võimsamaks

05.02.2009 | Jaak Aaviksoo | Riigikaitse

Nagu viimastel aastatel, nii jätkub ka edaspidi Kaitseliidu rahastamise ja varustamise suurendamine, samuti peab kasvama liidu liikmeskond.

Jaanuari keskel võttis valitsus vastu sõjalise kaitse arengukava järgmiseks kümneks aastaks, selle eduka elluviimise korral on Eesti kaitsevägi aastaks 2018 praegusega võrreldes tugevam ja arvukam, parema väljaõppe, võimsama relvastuse ning suurema võitlusvõimega.

Üksikute otsuste haprale alusele toetumise asemel areneb sõjaline kaitsevõime kindlal vundamendil ja kursil.

Nii suudab kaitsevägi võimalikku vastast rohkem heidutada ning kriisi korral adekvaatselt reageerida, samuti osaleda meie liitlastega rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides.

Eesti sõjaline riigikaitse on osa terviklikust riigikaitsest ja see seisab kahel võrdselt tähtsal jalal - need on esmase iseseisva kaitsevõime arendamine, ning kollektiivkaitse, mille nurgakiviks on Eesti liikmelisus NATOs.

Esmane enesekaitsevõime tähendab, et suudame vaenlase rünnakule vastu panna kuni liitlasvägede saabumiseni.

Rohkem kaitseväelasi

Sõjalise iseloomuga kriisile ja äkkrünnakule tuleb kohe reageerida, võtta vastu eri teid pidi saabuvaid või Eestit läbivaid liitlasvägesid ning toetada nende siinset tegevust.

Samuti tuleb kaitsta strateegiliselt tähtsaid alasid ja objekte, teostada piiratud õhukaitset, teha meie territoriaalvetes miinipuhastust ja -tõrjet ning viia läbi mobilisatsioon.

Selle Eesti iseseisvuse säilitamiseks hädavajaliku turvavõrgu ehitamiseks ongi sõjalise riigikaitse arengukava suunatud.

Eesti kaitsevägi koosneb professionaalsetest sõduritest ja ajateenijatest. Sellisele mudelile on oma sisulise heakskiidu andnud kõik NATO eksperdid ja kõrged sõjalised juhid, kellega olen kohtunud.

Kutseliste kaadrikaitseväelaste arv peaks kümne aastaga tõusma 3000 inimeselt 4000-le. Ajateenistus on ka edaspidi Eesti reservarmee mehitamise aluseks, kutseliste kaadrikaitseväelaste värbamisväljaks, mängides ühtlasi väga olulist rolli Eesti rahva kaitsetahte hoidmisel.

Kaalusime ka ajateenistusmudeli tõhusamaks muutmist, lühendades Soome mudeli näitel astmeti teenistusaega ja suurendades samal ajal ajateenistusse võetavate noormeeste arvu.

Kuna taolisele reformile seab lähiaastatel piirid instruktorite arv ja infrastruktuur, naaseme selle plaani juurde veel praeguse valitsuse ametiaja jooksul ehk kahe aasta pärast. Planeerimisaja lõpuks suureneb Eesti kaitseväe sõjaaja koosseis käesolevalt 16 000 kaitseväelaselt 25 000-ni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Kaitseliidu areng on Eestile eluliselt tähtis. Nagu viimastel aastatel, nii jätkame ka edaspidi Kaitseliidu rahastamise ja varustamise suurendamist, millega peab kaasas käima liidu liikmeskonna kasvamine. Anname kaitseliitlastele tehnikat ja varustust, mis oleks kaitseväe varustusega samal tasemel. Pöördume tagasi väiksemate, kompanii-suuruste üksuste juurde, mille mehitamine lähtub Kaitseliidu territoriaalsuse printsiibist - sama piirkonna võitlejad kuuluvad samasse allüksusesse.

Kopterid õhuväele

Meie sõdurite ning juhtide silmadeks-kõrvadeks on juhtimis-, luure-, seire- ja sidesüsteemid, mille arendamine on üks arengukava peamisi prioriteete. Korraliku sideta ei saa kaitseväe üksuseid efektiivselt juhtida ega suunata, seega tuleb arendada kõikide tasandite juhtimis- ja sidesüsteeme.

Eesmärgiks on anda kõrgemale sõjalis-poliitilisele juhtkonnale infot selle kohta, mis toimub Eesti territooriumil, õhuruumis ja territoriaalvetes. Vajame eelhoiatust võimalike ohtude tekkimise korral, et riigijuhtidel oleks piisavalt aega otsustamiseks.

Kindlasti ei suuda me järgmise kümne aasta jooksul iseseisvalt tagada püüdurhävitajate võimekat tegevust, küll aga analüüsime koos Läti ja Leeduga eri võimalusi, et pärast 2018. aastat oleks Balti riikide õhuruum kaitstud.

Õhuturbe tuleviku seisukohalt on tähtis Ämari lennuväli, mille väljaarendamisel oleksid Balti riikide õhuruumi valvavad, NATO lipu all lendavad ning NATO käsuliinis tegutsevad hävitajad valmis asuma ka Eesti alal. Seega on Ämari julgeolekupoliitiliselt strateegilise tähtsusega objekt.

Kõrges valmisolekus jalaväebrigaadi arendamine on ka edaspidi äärmiselt tähtis, et tagada oskuslikke maismaaoperatsioone. Lisaks väljaõppetsükli tugevdamisele ja täiustamisele suurendame lähiaastatel reservõppekogunemiste mahtu, et kaitseväe üksuste lahinguvalmidus mobilisatsiooni korral oleks parem.

Hangime tanke või jalaväe lahingumasinaid, et arendada brigaadi koosseisus välja mehhaniseeritud üksusi. Samuti on vaja edendada vajadustele vastavat infrastruktuuri - Jägala linnakut, Tapa linna, Kuperjanovi ja Kalevi jalaväepataljone ning kõiki harjutusväljasid.

Mereväes jätkame ka edaspidi miinitõrjevõime arendamist ning soetame kiirkaatreid. Õhuväele hangime erinevate kasutusvõimalustega koptereid, millega saab rahuajal transportida kaitseväelasi, sooritada vaatluslende ja meditsiinilist evakuatsiooni ning toetada vajadusel ka sisejulgeolekut.

Allikas: Maaleht

Kaitsevägi saab üha võimsamaks

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing