Hoidkem Tartu rahuga saavutatut

04.02.2009 | Andres Herkel | Välis, Tallinn, Riik, Riigikaitse

89 aastat tagasi lõpetati Vabadussõda Tartu rahulepinguga, millega pandi alus Eesti iseseisvusele. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ning loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".Kui praegu räägime sellest, et Venemaa erinevalt meist ei pea Tartu rahulepingut kehtivaks dokumendiks, siis vaadates ajalukku tagasi, näeme, et ka toona ei asunud meie partner rahulepet mitte tõrgeteta ja täies ulatuses täitma.

Sellele vaatamata oli Tartu rahul tohutu roll nii Eesti kui Nõukogude Venemaa rahvusvahelise positsiooni kindlustamisel. See oli kummagi riigi jaoks esimene rahvusvaheline leping. Eesti oli esimene riik, kes tunnustas Nõukogude Venemaad.Tartu rahu oli Eestile moraalne, poliitiline ja diplomaatiline võit. Aluse sellele võidule pani edu Vabadussõjas.

Toonaste suurriikide jaoks ei olnud Eesti iseseisvumine mitte olukorra oodatud lahendus, millega tuli hakata arvestama. Praegu on meie rahvusvaheline positsioon võrratult kindlam, kui ta oli siis.

Seda enam peame me hindama 2. veebruaril 1920. aastal saavutatut, sest sellel vundamendil seisame ka nüüd. Peame olema tänulikud, et meile on ajaloos antud veel teinegi võimalus, mida harva juhtub, ja meil on kohustus hoida iseseisvust lõpuni, et mitte öelda lõpmatuseni.

Ka praegu on maailm muutunud ootamatult ebakindlaks. Nagu teised riigid, nii on ka Eesti silmitsi suurte majandusprobleemidega ja peame tegema raskeid otsuseid, et riigina jalule jääda.

Peame arvestama sellega, et raskes olukorras muutuvad suurriigid - ka need, kes on olnud meie traditsioonilised liitlased - egoistlikumaks ja endassesulgunumaks.

See tähendab, et ennekõike peame me enda ees seisvaid probleeme ise lahendada suutma. Mitte IMF, mitte ka NATO, vaid eeskätt ikka meie ise!

Hoidkem Tartu rahuga saavutatut

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing