Haridusuuendus on terviklik

03.02.2009 | Tõnis Lukas | Regionaal, Haridus

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse puhul pole tegemist üksnes muudatuste kogumiga, vaid süsteemse terviktekstiga, mis joonistab välja Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide tuleviku. Seaduses on kohti, mida pole eelmise versiooniga võrreldes muudetud, kuid on ka olulisi muudatusi, nii õppesisus kui ka koolikorralduses. Riigikogul on siin arutamist küllaga, sest suur osa seadusest on esmakordne: nii detailselt pole varem seaduse tasemel reguleeritud ei õppekava, vastutust lapse koolikohustuse täitmise eest ega ka õpetaja õigusi õpilaste korralekutsumisel.

Tegemist on olulisima hariduspoliitilise sammuga pärast 1993. aastat, mil kiideti heaks praegu kehtiv seadus. Kogu seadus hakkab kehtima 2012/2013. õppeaastast, seega 20 aastat hiljem. See on päris pikk aeg selleks, et hariduselus muudatusi teha.

Õppesisu areneb pidevalt

Esimest korda avatakse õppekava põhimõtted seaduse tasemel. Seaduseelnõus on isegi tunnijaotusplaan valdkondade kaupa, selle arutamine parlamendis leiab kindlasti laialdast vastukaja. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad on teineteisest lahutatud, sest mõlema õppe sisu on erinev. Esimesel puhul on väga olulised võrdsed võimalused, kõigi individuaalne järeleaitamine ja regionaalselt võrdne kohtlemine. Gümnaasiumiastmes on esmaseks kvaliteet ja valikud ning see, et kõik koolid suudavad täita õppekava maksimaalsel tasemel. Eri taseme õpilastesse tuleb põhimõtteliselt erinevalt suhtuda. See annab võimaluse kasutada algklassides hilisemate kooliastmetega võrreldes teisi metoodikaid.

Palju tähelepanu on pühendatud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele, väljalangemuse vähendamisele ja hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele. Koolikohustuse mõistet täpsustatakse, põhjendamata puudumiste korral on konkreetne menetluskord, kuidas peavad käituma kool, omavalitsus ja muidugi perekond. Õpilasega saab rohkem tegelda, kui klassid on mõistliku suurusega, seda eriti põhikoolis. Kui kehtiva seaduse järgi on omavalitsustel eriotsusega võimalik lubatud täitumusnormi (24 õpilast klassis) „lõpmatuseni" ületada, siis nüüd fikseeritakse erandjuhtude diapasooniks 24-26 õpilast klassis.

Veel tahan rõhutada vägivalla ja koolikiusamise tõkestamise järelevalvet koolis. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimalusel selliselt, et see ei soodustaks õpilaste ja töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade teket. Esimest korda on põhjalikult välja kirjutatud mõjutusmeetmete rakendamine õpilaste suhtes. Eesmärgiga julgustada õpilasi käituma kooli kodukorra kohaselt ja teistest lugu pidama, võib koolis rakendada kirjalikku noomitust, õppetunnist eemaldamist koos kohustusega saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused, pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustust, vanema koolikutsumist õpilase käitumise arutamiseks, õpilasega tema käitumise arutamist direktori asetäitja või direktori juures jne. Loetelu on kaunis pikk, aga kõigile, kes on kunagi koolis käinud, tuleb mõnigi asi tuttav ette. Õpetajad saavad nüüd kindlust, milliseid samme nad võivad astuda. Seega lõpeb vahepealne määramatus.

Koolivõrk muutub

Kõige rohkem on uue seaduse puhul vastukaja leidnud haridussüsteemi ümberkorraldamise sätted, mis on tingitud eelkõige õpilaste arvu vähenemisest kõikjal Eestis.

Ükski samm ei ole ette võetud selleks, et õilistada vormi, st kooli kui asutust, vaid ikka õppe sisulistest vajadustest lähtudes. Kui rääkisin põhikooli ja gümnaasiumi erinevatest eesmärkidest, siis vastavalt on ka koolivõrk ja kooliastmete erinev asend selles läbi mõeldud ja tasakaalustatult planeeritud.

Luuakse võimalus üldhariduskool ja huvikool omavahel ühendada. Mitte ainult ainetunnid ei ole haridus, hariduse komponendid on ka hingeharidus ja aktiivne tunniväline tegevus. Paljudes paikades on üldhariduskoolid ainsad, kus neid funktsioone täita, sest huvikooli kõikjal pole.

Kui põhikool ja gümnaasium enam kokku ei kuulu, siis muutuvad põhikooli astumise tingimused. Ei ole ju enam põhjust võimaldada katsete tegemist esimesse klassi, st põhikooli astujatele. Omavalitsus määrab igale õpilasele elukohajärgse kooli, kus laps peab koha saama. Kui vanemad soovivad valida mõne muu kooli, on ka see vabade kohtade olemasolul võimalik. Kui valitsuse otsusega on lubatud erandlikult, et põhikool ja gümnaasium jätkavad koos, näiteks juhtudel, kui kooli õppekavas algab mõne aine õpetamine võrreldes riiklikus õppekavas ettenähtuga varem, võib seal ka õpilaste kooliküpsust kontrollida.

Põhikoolid kõikjal, gümnaasiume vähem

Eesti eesmärk on hoida üleriigilist põhikoolide võrku. Et tugevaid põhikoole oleks võimalik pidada ka väiksemates kohtades, oleme muutnud rahastamismudelit soodsamaks põhikoolidele, kus on klassis 10-17 õpilast. Et vallad saaksid kooli pidamisse panustada, kaob järgmisest aastast omavalitsustevaheline tasaarveldus põhikooliõpilaste eest, kes käivad teise omavalitsuse koolis. Kui vallal on põhikool olemas, ei ole vaja teiste koolide kütet, valgust jms enam kinni maksta. Pangu vald see raha ikka oma kooli arendamisse - linn võidab sinna tulnud õpilase pealt pearaha niikuinii.

Gümnaasiumi astumisel on tulevikus omad nõuded, mis nähakse ette üle riigi. Iga kool võib vastavalt oma spetsiifikale korraldada ka lisakatseid. Kuna kõigil gümnaasiumidel on õigus kujundada oma õppesuunad, soovitan põhikoolilõpetajatel mõelda, mida tegelikult õppida tahetakse. Lihtsalt vooluga kaasa minna ei ole õige, see toob hiljem pettumuse. On maakondi, kus üle viiendiku gümnaasiumi astunutest on sealt hiljem välja langenud.

Alates 2012/2013. õppeaastast jätkavad peamiselt n-ö puhtad gümnaasiumid. Neis on aineõpetajate koormuse ja õpilaste valikute tagamiseks piisav arv klassikomplekte, st vähemalt kolm paralleeli. Miks ei võiks igas maakonnakeskuses olla praeguse Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumiga võrreldav kool? Maakonnakeskusest kaugemal olevates nurkades saab erandkorras säilitada ka väiksemaid regionaalgümnaasiume, mille ülalpidamiseks määrab valitsus mitmest omavalitsusest koosnevad gümnaasiumipiirkonnad.

Kuna õpilasi kaotavad ka kutsekoolid, on mõnel pool tarvidus gümnaasiumid ja kutsekoolid liita. Seadusega antakse selline ühise kooli loomise võimalus, nii et osa õpilasi õpib gümnaasiumi, osa aga kutsekooli õppekava järgi. Nii säilivad mõlemad võimalused kohtades, kus eraldi koolide pidamine on muutunud raskeks.

Võrumaa võimalused

Võru maakonna üldhariduskoolides oli 2000/2001. õppeaastal 6500 õpilast, neist 950 gümnaasiumiastmes. Praegu on Võrumaal 4700 õpilast, neist üle 1100 õpib gümnaasiumis. Statistikast ilmneb, et õpilaste arv Võrumaal väheneb ja gümnaasiumiõpilaste arv langeb lähema kolme aasta jooksul isegi ligi kolmandiku võrra. Nii jääb igasse vanuseklassi kogu maakonnas pisut üle paarisaja õpilase.

Võru linnas on kindlasti mõttekas asutada nn puhas gümnaasium, kuid gümnaasiumiõppe jätkumine väljaspool Võru linna oleneb valdade koostöötahtest. Näiteks Antslas on võimalik ühendada omavahel gümnaasium ja kutsekool, säilitades sealsele piirkonnale nii gümnaasiumiklassid kui ka kutsehariduse. Ka Parksepa keskkooli tulevik on seotud Väimelas asuva kutsehariduskeskusega. Vastseliina gümnaasiumi püsimine regionaalse hariduskeskusena oleneb Setumaa valdade valmidusest koostööd teha.

Koolikohustuslik iga tõuseb seaduseelnõu järgi 18. eluaastani. Peame hoidma lapsi haridussüsteemis nii kaua, et nad ei satuks tööjõuturule liiga vara ja ettevalmistamata. Sellega anname märguande, et haridustee ei pea lõppema põhikooliga. Seda tasakaalustab muudatus, mille kohaselt on tulevikus täiskasvanute gümnaasiumidel võimalik õpetada ka koolikohustuslikus eas olevaid noori. Praegu see võimalus puudub. Nii ei lange korduvalt istuma jäänud noorte õpetamise koormus liiga kaua tavapõhikoolile, vaid nendega hakkavad tegelema täiskasvanutele mõeldud koolid, kus keskkond selleks on sobivam.

Põhimõttelised muudatused nii õppekorralduses kui ka -sisus suudame ellu viia üksnes siis, kui toetame neid, kellest edu sõltub - Eesti kooli ja meie õpetajaid. Kõik oleneb sellest, kas tähtsustame piisavalt kooli, kas õpetajad ja koolijuhid, kes peavad tegelikult suutma nende muudatustega kaasa tulla, tunnevad, et nende amet on väärtustatud. Selle tunnustuse pealt ei tohi me kokku hoida.

4.02.2009 Pärnu Postimees

5.02.2009 Valgamaalane

5.02.2009 Põhjarannik

12.02.2009 Virumaa Teataja

12.02.2009 Sakala

12.02.2009 Järva Teataja

12.02.2009 Meie Maa

13.02.2009 Hiiu Leht

13.02.2009 Nädaline

19.02.2009 Vooremaa

Allikas: Võrumaa Teataja

Märksõnad

Tõnis Lukas, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, koolivõrk, kvaliteet

Haridusuuendus on terviklik

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing