Nälja asemel dieet

27.05.2008 | Ott Lumi | Rahandus, Majandus

Valitsus kiitis heaks riigi säästuplaani mahus 6,1 miljardit krooni. Kuid pole kahtlust, et raskemad säästupäevad terendavad meil veel ees, sest esimese kvartali 0,4%line SKT kasv ei lubagi muud loota.

Milline on lisasäästuvajadus, seda ei oska keegi öelda. Valitsuse "suutlikkuse" prognoose teha pani paika ettevõtja Jüri Käo, kelle sõnul saaks valitsus oma eelnenud ekslikest majandusprognoosidest teha ühe suure jaanitule.

Kokkuhoid alles algab

Samavõrd erinevad nagu on arusaamad sellest, mis majandusega juhtub, on ka käsitlused võimalikest lahendustest. Hästi lihtsustatult öeldes jagunevad need kolmeks. Esimesena torkab silma "tuimade partei". Nemad ütlevad, et pole vaja paanitseda, küll hakkab iseenesest paremini minema.

Endiselt on lõpliku lahenduseta riigikogu liikmete palgad, kuid praegu näib olevat saavutatud vähemasti konsensus, et see, nagu ka teiste riigiametnike palk, tuleb lahti siduda keskmisest palgast.

Samas mööngem, et oleme kokkuhoiu tegeliku plaani osas alles pika tee alguses. Hetkel on riik alles alustanud selle kaardistamist, kui palju maksumaksjate raha ta oma toimingute teostamiseks ära õgib. Laiemalt aga on asi siiski riigi toimimise efektiivsuses ehk selles, millist lisaväärtust loob riik avaliku raha eest kulutusi tehes.

Selles osas kuuluvad kuldsed sõnad Ronald Reaganile, kelle sõnul on riik nagu beebi - ühest otsast lõputu isuga, kuid selles osas, mis ja kuidas tagant hiljem väljub, täiesti vastutustundetu. Paraku on ministreid, kes toimuvat adekvaatselt ei taju. Nii oleme kuulnud mitme ministri suust nuttu ja hala, kuidas mõni riigi funktsioon täielikult täitmata jääb, kui tema valdkonna eelarvet kärbitakse. Ometi on juhi ülesanne miski muu. Mõelda ei tule sellele, mida teha vähem raha kahanemise tõttu, vaid kuidas teha vähemalt sama palju, hoolimata sellest, et raha on vähem. Ehk siis meie ees on ei midagi muud kui efektiivsusülesanne.

Efektiivsus elunormiks

Ühest küljest on päris selge, et praeguse omavalitsuste arvu juures ei ole võimalik tagada kõikidele kodanikele Eesti eri paigus samaväärseid avalikke teenuseid. Teisalt pole kahtlust, et ka sel tasemel saab teenuseid pakkuda paljudel juhtudel ka odavamalt.

Teine suur valdkond, mille kaudu riik oma tegevuse efektiivsust oluliselt tõhustada saaks, oleks kõige ülemäärase delegeerimine erasektorile. Ennustan, et omavalitsused, kelle laenukoormusele päitsed pähe pannakse, on sunnitud sellele nagunii lähiajal mõtlema.

Kolmas ja mitte vähemtähtis element avaliku sektori efektiivsuse tõstmisel peitub vajaduses tuua riigiasutuste etteotsa erasektori taustaga tippjuhid. Muuseas, see pole koht, kus palgaga kokku hoida, sest süsteemis tervikuna toob see palgakulust mitu korda enam kokkuhoidu. Samas tuleb muidugi teadvustada, et ahvivaimustusse kõikide erasektori juhtimisprintsiipide toomisest avalikku haldusesse ei maksa sattuda. Tõepoolest on valdkondi, mille eest vastutada saab ainult mandaadiga poliitik, ükskõik kui ebaefektiivne see ka ei tunduks.

Kokkuvõttes on kokkuhoidmisel ja kokkuhoidmisel vahe. Edukas kõhnumine ei tule tavaliselt labase nälgimise, vaid hoopis mõtestatud dieedi kaudu.

Nälja asemel dieet

Kokkuhoid alles algab

Efektiivsus elunormiks

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing