Vabanenud riigi ja selle kodanike viltune vabadus

26.01.2009 | Peeter Olesk | Valimised, Sotsiaal, Rahandus

Emmaste valla sotsiaalnõunik Liia Rull tunnistas (Allar Viiviku "Pensionärid: kas elatusraha jääbki saamata", ÕL 10.01), et tema kandis tuleb panka sõidutada eeskätt poissmehi, kuna need ei oska ise ja üksinda pangatädidega opereerida. Emmaste on ajalooliselt naistevald, õige nimega Emaste. Kui naistevallas on palju poissmehi ja need lastakse käest, siis on midagi väga viltu.

Tõeni jõudmine

Ühel õhtusel tunnil teatas mobiiltelefonis endast probleem, mida ma ei osanud oodata. Värskel vallaametnikul tekkis küsimus, kuidas suhelda värske vallavanemaga. Tunnen mõlemat, aga ei tunne valda. Läksin valla koduleheküljele ja sain aru, et see on laokil. Esimene tunnus - puudub valla kaart. Teine tunnus - kodulehekülje järgi jääb mulje, nagu elaks see vald vanapoisi elu: ei naabervaldu ega maakonda ega lähedasi linnugi. Samalaadne pilt avaneb muide ka Emmastes. Kodulehekülje esilehel seisab lora sellest, kui ilus seal on, ent kirjaoskamatutest poissmeestest pole sõnagi. Meie kontorite koduleheküljed interneti universumis hakkavad ära väsima, sest puuduvad nii piits kui ka präänik. Väsivad pangaautomaadidki.

Keskhommikusel tunnil nägin ma Balti jaama hoonesisese Swedbanki automaadi juures meest, kellel olid ära mõlemad jalad. Kaart käes, "seisis" ta järjekorras. Balti jaamas on sama panga automaat ka esiukse ehk paraadna kõrval. Sinna too ratastoolis istuja ei pääse, mitte ühelgi juhul: aparaadi ees on kaks trepiastet. Julgeolekukaalutlustel vaevalt. Lihtsalt ei mõeldud läbi, et igaüks, kes on panga klient, peab pääsema ka oma panga kontorisse, olgu see või automaat. Muide, samal kombel on läbi mõtlemata, mismoodi peab kliendikaart jääma kuivaks, kui automaadi pilu kohal ladinal sajab.

Tahan öelda, et avarii rahade väljamaksmisel puuetega inimestele (ma ei ole kunagi aru saanud, mispoolest on sõnad "puudega inimene" paremad kui sõna "invaliid") ei ole episood. Liiklusavariide kasv on massilise autostumise juures paratamatu. Intensiivse arvutiseerimise ehk Tiigrihüppe korral on avariid telekommunikatsioonis analoogilised. Meile on lubatud edu, ütlemata selle hinda.

Kaks koomilist näidet. Soomlasest sõber kinkis meile suitsuanduri. Nõuetekohaselt peaks see olema kinnitatud lakke ja võimalusel igasse tuppa (meil Tähtveres nelja), välja arvatud köök ja WC. Seega kinkis soomlane meile andurit liiga vähe! Laed on kõrged - ma ei ole kindel, et igas peres leidub pikk treppredel. Anduri kinnitamiseks on lisatud kaks kruvi, kuid nende vahekaugus peab olema välja mõõdetud väga täpselt. Teisisõnu tuleks anduri(te) paigaldamiseks kutsuda välja asjatundja. Vormi poolest peaks tal olema litsents. Tegin asja lihtsamaks ja kinnitasin anduri... seinale. Vähemalt saab näidata igale külalisele, milleni ühiskond on jõudnud!

Saatis ümbriku Elion Ettevõtted Aktsiaselts. Arve äsjatoodud nime all, kaaskirja kui paljas Elion. Kaaskirjas olen ma "Sina" ja mul palutakse igakuine paberarve ümber muuta e-arveks. Samasisuline kiri tuli kuu varem arvutisse, kus ta ei avanenud. Nüüd vastasin, et olen operatsiooniga nõus, kuid sooviksin, et minuga tegeleks kas või vaid Elioni klienditeenindaja, kellega ma saaksin suhelda personaalselt. Mõni minut pärast kirja saatmist teatas Elion automaadist, et mulle vastatakse nelja (4) päeva jooksul, aga - ma olin juba "Teie", mitte enam "Sina". Sinalt Teiele tagasiminekut tõlgendatakse üldiselt kui suhete külmutamist. Kas Elionis on selle peale üldse tuldudki?

Kust algab vigade parandamine?

Aastal 2009 tuleb parandada rohkemat kui valimislubadused aastal 2007. Siinkirjutaja arvuti pärineb aastast 2003 ja vajab "modernisatsiooni". Isamaa ja Respublica Liidul pole sellega vähimatki pistmist. Küll on aga teiste hulgas ka minul riivet või mõlkimist sellega, et postiteenus toimiks internetiajastu vääriliselt. Täitsa selge, et Eesti Post, Elion jt ei tohi olla veel hullemas olukorras kui absoluutsed asotsiaalid. Ainult et küsimus ei seisa selles, kui suur on sotsiaalminister Maret Maripuu palk + muu võrreldes riigikogu liikme palgaga, mida ta edaspidi saama hakkab. Küsimus on selles, kuivõrd on meil vaja rohkem riiki.

Aastal 1992 mõeldi umbes nõnda, et anname inimesed vabaks ja siis saame ka vaba riigi. Inimesed said vabaks, aga riik ei saa samas mõttes vaba olla.

Allikas: Õhtuleht

Vabanenud riigi ja selle kodanike viltune vabadus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing