24.05.2008 | Arved Breidaks | Välis, Sport, Regionaal, Pere, Majandus, Keskkond
Riigikogu liige Erki Nool vaagib Võrumaa Teatajale antud intervjuus piirkonna turismimajanduse arengut, leiab, et riigi kulutused on viimastel aastatel ebanormaalselt palju kasvanud, soovib, et valitsus ebaõnnestunud eelarve eest vastutuse võtaks, kuid ei nõua rahandusministri tagasiastumist.
Aastaid
tagasi kritiseerisite Võru linnavalitsust sportimisvõimaluste puudumise
pärast Võrus? Millise hinnangu annate neile võimalustele praegu?
Siis
oli asi paisu taga, nagu Eesti elus ikka: meil võivad head ideed olla,
aga poliitikutel on hirm, et kui keegi teine ära teeb, siis on asi
kurjasti. Pigem ärgu olgu, kui et keegi teine hakkab eestvedajaks.
Spordihalli lugu on klassikaline: kõik on poolt, aga kui tegemiseks
läheb, on vastaseid jõle palju.
Praegu on väga hea seis. On tehtud rattarada Väimelani. See annab inimestele vaba aja veetmise võimalusi juurde.
Kui
rääkida Võru lähipiirkonnast, siis Haanjasse peaks investeeringuid
tegema hästi läbimõeldult, nii et ka Võrru hakkaks rohkem sisemaist
turisti tulema. Kütiorul on väga suur potentsiaal. Soome suusakeskustes
näeb talvisel koolivaheajal palju Eesti numbriga autosid. Kui väike
osagi sellest rahast jääks kodumaisse tarbimisse, oleks see ühele
piirkonnale võimas majanduslik tõus.
Inimesed
ei sõida aga selleks kolm tundi autoga, et metsas jalutada. Tallinn on
teinud päris head terviserajad. See on rumal lootus, et põhjaeestlane
tuleb Lõuna-Eestisse loodust nautima. See kuulub unistuste valdkonda.
Aga metsik loodus on olnud Võrumaa turismiäri üks võtmeid. Linlased näevad siin konna hüppamas ja kitse kõndimas.
Aga
mitu inimest sellest võtmest kinni on haaranud? Meile meeldib see jutt.
Saksamaal Stuttgardi juurest algab Black Forest (Schwarzwald ehk must
mets - toim), kus männid on analoogsed või suuremad kui Taevaskojas, ja
seda maad on sada kilomeetrit järjest. Kui konnadel on kudemisaeg,
pannakse metsad ja teed kinni.
Me
oleme väga kaugel sellest puutumatust loodusest. Kas see ongi puutumatu
loodus, kui lähed metsa ja näed kümneid ja kümneid mahavisatud
Pamperseid? Ühtepidi läheme looduskaitses üle piiri, teistpidi, kui
keegi viib õlitünni metsa alla, mis juhtub... Tegelikult on meil
võimalusi inimesi karistada, ja mitte vähe. Me peaksimegi seda
rakendama, et meil oleks puutumatu loodus.
Millega siis Võrumaad müüa?
Soomlastel
on ka väga ilus loodus. Mis eelis on Haanjal Soome või Põhja-Eesti
ees? Seal on ka ilusad metsad, looduspargid. Arvan, et peaksime
investeerima. Võtame näiteks Haanja - me üritame palju matkida, matkime
natuke Tehvandit, Albu suusakeskust. Kõik me teeme ühte ja sama asja.
Kui palju meil on tegelikult neid inimesi, kes suusad alla panevad? Kas
kümnetes miljonites tehtud investeeringud toovad ka raha tagasi? Peame
tegema omanäolisi investeeringuid, et inimesed siia tuleksid.
Näiteks?
Rohkem
peaks mõtlema lastele, peredele. Vaatan oma poisse, teatud vanuses on
väga keeruline välja mõelda, mida nädalalõpus teha, kuhu lastega minna.
Lastevanemad ootavad, et saaks lastega aktiivselt vaba aega veeta.
Investeerida
tuleb, kuid seda on raske teha, kui riik oma lubadusi ei täida. On see
teie meelest õige, et säästueelarvega vähendati omavalitsustele lubatud
investeeringuraha? Ongi loll situatsioon. Aastatel 2005-2007, kui läks
hästi ja pidime orava kombel pähkli põske pistma, varusid koguma, me
seda ei teinud. Ajal, kui läks hästi, oleksime pidanud tegema karme
otsuseid, aga poliitikutel on headel aegadel väga raske mõistlikke
otsuseid teha.
Millised otsused tegemata jäid?
Haldusreformist
räägime juba aastaid, sellest, kuidas me raha raiskame. Loodetavasti ei
räägi me sellest veel kakskümmend aastat. Kui vaatame riigiaparaadi
kulude kasvu, siis efektiivsus ja kulude kasv ei ole tasakaalus.
Hea
küll, eelmine aasta oli meil majanduslikult fenomenaalne - 11
protsenti tõus -, aga ministeeriumide palgatase tõusis üle 20
protsendi. Mis kuradi loogika siin on? Samas on kõik komandeeringud,
autoliisingud väga lõdvaks läinud; telefonid on tegelikult
kontrollimatud. See ei ole üks või kaks krooni, see on kokkuvõttes väga
suur summa.
Miks siis Riigikogu võttis vastu sellise eelarve, mis laseb ametkondadel vohada nagu vähkkasvajal?
Ma
isiklikult väitsin detsembris, et meil tuleb majanduskriis. Paljud
Euroopa suurpangad said Ameerika kinnisvaraturul rängalt vastu pükse,
mis tähendab, et vaba raha, mida mullu oli Tallinna tänavatel päris
palju - tahtsid laenu, palun võta -, pole täna enam olemas. Siis
väideti: võimatu, et midagi muutub, Ameerika dollar ei mõjuta meie
majandust absoluutselt. Jaanuaris oli sama jutt. Aga jaanuaris tuli
signaal, et SEB vähendab sponsorlepinguid üle 50 miljoni krooni.
Pangainimesed ütlesid, et nad pole kümme aastat näinud pangas sellist
säästuprogrammi. See oli veel jaanuaris, kui meil olid roosad prillid
ees. Minu arust on poliitikute kohta väga hästi öeldud. Poliitikutel on
üks viga: nad elavad alati head ajad lõpuni ja siis hakkavad vaatama.
Me olemegi nii käitunud.
Eesti
Panga president käis Riigikogus ütlemas, et meil ei ole mingit
probleemi. Meil on finantsistid, igasugused targad inimesed, kes
teavad, kuidas asju aetakse. Aga kus me nüüd oleme? Millega tegelevad
300 Eesti Panga inimest?
Kas rahandusminister peaks tagasi astuma?
Ma
ei oska seda öelda, kas rahandusminister peaks tagasi astuma.
Rahandusministeeriumil on päris palju analüütikuid, kes on juba pikemat
aega hoiatanud, ja poliitikud oleksid pidanud hoiatusi tõsiselt võtma
ning konservatiivsema eelarve tegema. Kui veebruaris oli meri põlvini,
siis mais on asi täitsa p.....s.
Meil
on palju intriige tekitanud Riigikogu liikme palk. Paljudel vanadel,
mugandunud olijatel on väga lihtne põhjendus, et sellest [palga kasvu
peatamisest] ei muutu midagi, ei pane tähelegi. Nullefekt! Aga sellel
on märgiline tähendus. Kui meie, Riigikogu liikmed, kokku ei hoia, siis
on meil jube raske öelda viieliikmelisele perele: ärge sõitke nii palju
autoga, hoidke kokku! Riigikogu liikmed peaksid andma inimesele
impulsi. Me peame säästma enese, mitte kellegi teise arvel.
Valitsus
on eelarve vastu võtnud, Riigikogu on selle kinnitanud ja puusse
pannud. Kas keegi peaks võtma poliitilise vastutuse? Riik käitub
süüdimatult: juhtus, mis siis ikka...
See
on nii ja naa. Kuu aega tagasi ütles valitsus, et me ei pea tegema
negatiivset lisaeelarvet, parem vaatame, mis sügis toob. Nüüd tuleb
välja, et kui 3,1 miljardit võtame kokku, jääb ikka väheks.
Jah,
keegi peaks võtma vastutuse, aga ma pole kindel, et selle pärast peaks
tagasi astuma. Valitsuse liikmetel võiks olla julgust öelda, et nad
eksisid. Eksimine on inimlik. Valitsetaksegi eksimuste kaudu.
Täiuslikku valitsust pole üheski riigis. Peame tegema tuleviku jaoks
analüüsi, kus me tegime vigu, mida eirasime. Me avastasime, et
maailmapoliitika jubedalt mõjutab meid, aga pool aastat tagasi
ütlesime, et meid ei mõjuta mitte ükski asi.
Allikas: Võrumaa Teataja
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6