Karmimalt riigivastaste kuritegude vastu

23.01.2009 | Urmas Reinsalu | Seadusloome, Riigikaitse

* kaasautor on Ken-Marti Vaher

Praegu on Eesti tuleviku jaoks tähtsaim majanduskriisi leevendamine. Kuid selle kõrval ei saa täitmata jätta ka teisi ülesandeid, mille järele tarvidus on selge. Nii pronksiöö kui ka Simmide juhtum panevad küsima, kuidas kaitsta oma riiki tõhusamalt. Eksitee oleks pärast pronksiöö kohtuotsust sattuda paanikasse või pettuda õigusriigi toimimises.

Meie meelest on lahendus seaduste parandamises. Eesti vabariigi julgeolek eeldab selgeid muutusi seadustes, mis sunniks iseseisvusevastaseid oma kavadest karistuse kartuses loobuma. Tänane olukord, võrreldes näiteks Saksamaa Liitvabariigi seadustega, on ebapiisav. Oleme seisukohal, et tuleb muuta rangemaks karistusi riigivastaste süütegude eest ja täiendada nende süütegude loetelu, mis kahjustavad Eesti iseseisvust, sõltumatust või terviklikkust.

Riigireetmise eest eluaegne karistus

Analüüsides kohtupraktikat ja meie riigi suhtes vaenulikke ülesastumisi, oleme jõudnud järeldusele, et Eesti vabariik vajab suuremat kaitset. Karistamatus või mittekohane tagajärg annab võimaluse panna toime uusi kuritegusid või ärgitada üles tegudele neid, kes ei taha iseseisvat Eestit või kelle jaoks ei ole me kunagi olnud okupeeritud. Seda ei saa lubada. Juhindudes teiste Euroopa riikide kogemusest, esitame oma ettepanekute paketi, mille eesmärk on suurendada meie rahvuslikku julgeolekut.

Esiteks, tuleks tõsta karistusi mitmete süütegude eest. Arvestades riigireetmisega seotud suurt ohtlikkust ja kahju, peame oluliseks tõsta riigireetmise eest karistuse ülemmäära kuni eluaegse vangistuseni. Samalaadne otsus tehti IRLi ettepanekul 2004. aasta algul, kui karmistati sanktsioone raskete narkokuritegude eest kuni eluaegse vangistuseni. See on toonud kaasa ka olulisi muudatusi kohtupraktikas. Raske narkokuriteo eest, näiteks organiseeritud narkokaubitsemise või uimasti edasiandmise eest alaealisele, ei ületanud varem karistused tihti viit aastat. Praeguseks on mõistetud karistusmäärad oluliselt suurenenud, ulatudes viieteist- kuni kaheksateistkümne aastani. On viimane aeg teha sarnane muudatus ka riigireetmisega seotud karistustes.

Samuti tuleks tõsta karistusmäära massiliste korratuste organiseerimise eest, mille ülempiiriks on seaduses viis aastat. Samas näeb karistusseadustik anonüümselt massilises korratustes osalemise eest ette kuni kaheksa-aastase karistuse. Nimetatud ebakõla lahendamiseks tuleks tõsta karistust organiseerimise eest vähemalt kuni kaheksa aastani, sest korratuste korraldamise, sellele ässitamise või kihutamise ohtlikkus ületab korratustes osalemise üksikakti.

Teiseks, näeme vajadust täiendada mitut karistusseadustiku paragrahvi. Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse hulka tuleks arvestada ka vägivallaga ähvardamine, nagu see on sätestatud ka Saksa karistusseadustikus. Seoses seaduse kohaldamisega nn pronksiöö kohtuotsuses peame vajalikuks massikorratuste organiseerimise mõiste täpsustamist seaduses. Kuriteoks tuleks lugeda ka politseinike või kaitseväelaste üleskutsumist teenistuskohustuse mittetäitmisele põhiseaduskorra kahjustamise eesmärgil. See ei ole nali, kui rivistuses olevaid politseinikke kutsutakse üles asuma korrarikkujate poolele.

Kodakondsus ära võtta

Samuti peaks muutuma kuriteoks üleskutse Eesti vabariigi iseseisvuse lõpetamisele. Praegu käsitletakse pidevat materjalide publitseerimist, kus on kirjas, et Eesti vabariigi eksistents tuleks lõpetada, üksnes arvamusavaldusena. See on vastolus Eesti vabariigi aegumatuse nõudega. Kuriteona tuleks selgelt määratleda ka see, kui keegi alustab omal initsiatiivil suhteid teiste riikide esindajatega eesmärgil lõpetada või kahjustada Eesti vabariigi iseseisvust ja sõltumatust. Nimelt määratleb karistusseadustik riigireetmisena tegevuse välisriigi ülesandel, mitte aga kontaktivõtmise sel taotlusel. Kokkuvõttes - meie hinnangul neid koosseise karistusseadustik ei kata.

Ja kolmandaks, peame vajalikuks täiendada seaduseid nii, et saaks võtta kodakondsuse naturaliseeritud isikult või elamisloa välismaalaselt, kes on mõistetud süüdi Eesti vabariigi või riigivõimu vastaste süütegude eest. Need on sedavõrd rasked kuriteod, millega murtakse otseselt Eesti vabariigile antud lojaalsusvannet ja on õigustatud, et sellele järgneks ka piisavalt range tagajärg. Esitame kaalumiseks ka ettepaneku võtta mainitud süütegusid toime pannud isikult teatud ajaks valimisõigus ja ka õigus pidada riigiametit, kui teda on karistatud reaalse vangistusega.

Meie seadusemuudatuste algatus on kooskõlas Euroopa õiguspraktikaga ning täidab eelkõige võimalikke süütegusid ennetavat eesmärki.

Karmimalt riigivastaste kuritegude vastu

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing