20.01.2009 | Helir-Valdor Seeder | Maaelu
Head põllumehed!
Läinud aasta tuletas Eesti põllumeestele meelde paratamatut tõsiasja - aastad ei ole vennad ning mõni nendest võib olla iseäranis keeruline. Eriti ilmekalt tuleb see välja, kui kõrvutada möödunud aastat ülemöödunuga, mis oli põllumeeste jaoks saagirohkem ja tulusam kui varasemad aastad taasiseseisvunud Eestis.
Senisest suurem teraviljasaak ja kõrged kokkuostuhinnad tõstsid ka ootusi järgmiseks aastaks. Paraku liigagi kõrgele. Kahjuks vahelduvad paremad saagiaastad kehvematega ning kui kevadsuvel ähvardas põud mitmel pool loomakarju söödast ilma jätta, siis pärast jaanipäeva alanud sajud tõid karjapidajatele küll lohutust, aga mida edasi, seda rohkem tuska teraviljakasvatajatele. Tagatipuks hakkasid langema kokkuostuhinnad ja põllumajandus ei jäänud kõrvale ka ülemaailmsest majandussurutisest.
Kui läinud aasta ilm ei hellitanud teraviljakasvatajaid ning langevad kokkuostuhinnad tekitasid muremõtteid piimatootjates, siis näiteks lihaveisekasvatus ja mahetootmine on Eestis viimasel ajal jõudsalt arenenud. Mida mitmekesisem on maaettevõtlus, seda stabiilsem ning jätkusuutlikum on maaelu tervikuna.
Põllumajanduses tegutsemine eeldab pikka ettemõtlemist, samuti on investeeringute tasuvusaeg pikem kui paljudes teistes ettevõtlusharudes. Aga looduse rütm ja muutlik turg nõuavad kaine meele ning kannatlikkuse kõrval kohanemisvõimet ning turu nõudlustele asjakohast reageerimist. Seega nii avatud meelt kui ka soovi oma teadmisi ja oskusi täiendada.
Mis seal salata, raskustel on alati veel karastav ja puhastav mõju. Keerulisemad ajad sunnivad ettevõtjaid suhtuma oma eesmärkidesse realistlikumalt ning mõtlema tulevikuplaane põhjalikumalt läbi. Siinkohal kutsun üles kõiki põllumehi oma tuleviku- ja investeerimisplaane väga hoolikalt vaagima, et mitte üle investeerida ning majanduslikult rasketel aegadel makseraskustesse sattuda.
Läinud aastal rakendus Eestis hästi Euroopa Liidu põllumajandus-, maaelu- ja kalanduspoliitika, mille puhul avaldas Euroopa Komisjon Eestile tunnustust. Aasta lõpuks sai edukalt välja töötatud 20 maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 alameedet puudutavat õigusakti ning tehtud väljamakseid kokku miljardi krooni ehk 7% ulatuses kogu 7 aasta eelarvest
Osalemine ÜPP nn tervisekontrolli ehk vahekokkuvõtete tegemise protsessis näitas, et Eestil on ÜPP tuleviku küsimustes selge arvamus. Meie kindel seisukoht on, et praegusega võrreldes vajab ÜPP, eriti selle otsetoetuste süsteem, järgmiseks eelarveperioodiks põhjalikku reformi. Toetuste süsteem peab olema läbipaistev, võrdne kõigile liikmesriikidele ning finantseeritud ühisest eelarvest.
Paljudele Eesti põllumeestele oli läinud aasta raske, aga katastroofiks on praegust olukorda siiski veel vale pidada. Ülepaisutatult negatiivsete uudiste levitamine ja paanika külvamine kisub alla maaelu mainet ega paku raskustele mingit lahendust. Vaatame, mida toob põllumeestele eelolev kevad. Otsigem siis üheskoos lahendusi.
Mõistlikke valikuid teile alanud aastaks!
Allikas: Maamajandus
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6