20.01.2009 | Andres Herkel | Riik
Esimene reegel on lapslihtne: rääkigem olukorda ilustamata. Paradoksaalne, aga kriisiolukord pigem suurendab ausa kommunikatsiooni võimalikkust. Halvem on asi siis, kui võimulolijatel on valgustkartvaid tegusid, mida varjata.
Teine reegel on rääkida ühel häälel. See tähendab, et koalitsioonivalitsuse puhul tuleb unustada rivaliteet. Koos ku: ristiku serval seistes pole tark meenutada, kes kellele paari kuu eest halvasti ütles või kes kellelt mõne hea poliitilise idee üle lõi. Kõige õigem on tulla avalikkuse ette ühtse sõnumiga, millisena nähakse olukorda ja milliseid lahendusi pakutakse. Sõnumi lahutamatu osa peab olema vastutuse ühine jagamine.
Kolmas reegel peaks olema dialoog opositsiooniga. Isegi kui opositsioon pole koostööaldis ning näeb olukorras eeskätt võimalust oma positsioonide parandamiseks, on dialoog hädavajalik. See üleskutse avatusele ei puuduta üksnes vajadust rääkida poliitilise parlamendiopositsiooniga, vaid niisamuti ka kodanikuühiskonnaga, ametiühingutega kohalike omavalitsustega jne. Inimene, kellele pakutakse dialoogi, mõtleb enne, kui läheb miitingule või haarab munakivi.
Seda kõike on lihtsam öelda, kui teostada. Poliitilises kommunikatsioonis on palju murdumisi, valesignaale ja pahatahtlikke tõlgendusi. Kuid kui kõik muud teed on ees püsti, siis selgub, et just nendes, iseenesest lihtsates, kuid küllu-seaegadel raskesti järgitavates reeglites on ainus võimalik lahendus.
Häiriv, isegi küüniline poliittehnoloogilisus on saanud meil poliitilise elu lahutamatuks osaks sedamööda, kuidas majandus kasvas. Kui majandusmull on lõhkenud, siis tahan ma väga loota ka poliittehnoloogilise mulli lõhkemist. Ja see on eranditult puhastava toimega.
Allikas: Koit
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6