Liialduste viljad Lätis

22.01.2009 | Andres Herkel | Euroopa

Kahtlemata oli Läti sündmuste taga suur annus poliitikute ülbust ja halbu otsuseid. Hiljuti meenutas Pauls Raudseps endise peaministri Aigars Kalvitise kolme aasta eest kasutatud väljendit, et Lätit ootab ees "seitse rammusat aastat". Siis olid majanduslikud liialdused juba täies hoos ja õigupoolest jaotub vastutus vigade pärast mitme valitsuse ja seimikoosseisu vahel.

Ka nüüdse protestiavalduse korraldajad Artis Pabriks ja Aigars Štokenbergs on selle aja jooksul ministrid olnud. Seega on tähelepanu koondamine üksnes praeguse seimi ja Ivars Godmanise valitsuse vigadele kitsalt populistlik.

Majanduskriis ja kasvavad sotsiaalsed pinged on pinnas näiliselt lihtsate, kuid sisult ohtlike lahenduste pakkujatele. Ja Lätis tehakse seda tihti kõige kõrgemal tasemel. Mitme valitsuse ja valitsuskriisi veteran Ainars Šlesers, kes majandusmulli ajal "gaas põhja!" hüüdis, läheb nüüd teise äärmusse. Ta soovitab jätta laenud pankade kanda ja leiab, et kelleltki ei tohi maksmata jätmise pärast eluaset võõrandada. Kõlab ju ahvatlevalt - palju paremini kui maksepuhkus. Paraku peaks mõtlev inimene aru saama, millise seadusetuse ja sõjakommunismini sellised sammud viivad.

Eelmise aasta lõpus oli Läti seisus, kus IMFi tingimused laenusüstiks tuli vastu võtta. Iseküsimus on, kas ettevõtlust räsivad maksud ja investeeringute külmutamine lasevad pikemas vaates Läti majandusel jalgele tõusta. Tõenäoliselt võinuks IMF leppida teistsuguse meetmete paketiga, aga Lätist polnud vaidlejat. Vaidlus kulus pigem sellele, kas IMF täiega kuu peale saata või tingimused vastu võtta. Šlesersi tüüpi poliitikuid, kes tulevikku ei analüüsi, on ehmatavalt palju.

Avalikkus on arvukatest korruptsiooniskandaalidest nördinud. Peale selle süüdistatakse valitsusparteisid valimisreeglite rikkumises, mida on kinnitanud ülemkohus. See omakorda annab hagu erakorraliste valimiste nõudele.

Presidendi toetusel algatati referendum, kus küsiti, kas seimi võiks laiali saata rahvaalgatuse korras. Valdavalt öeldi küll "jah", aga tulemust ei tulnud. Nimelt jäi südasuvel korraldatud rahvahääletus osavõtunõudele tugevalt alla ja ebaõnnestus seepärast ikkagi. Valdav tunne, mille suvine rahvahääletus inimestesse jättis, oli pettumus. President Zatlers lubas ja lubab laialisaatmise küsimuse teist korda rahva ette viia - seda õigust tahab ta nüüd endale.

Arvan, et iga demokraatlik parlament peab laialisaatmise ohtu tunnetama. Eesti põhiseaduses väljendub see mehhanismina, mis motiveerib parlamendierakondi toimiva valitsuse moodustamisele. Kui kokkuleppeid ei sünni, on parlament otsustanud laialimineku kasuks. Laialisaatmise õiguse andmine presidendile tähendab juba hoopis teistsugust riigiõiguslikku süsteemi, aga sellele Lätis liiga palju ei mõelda.

Liialduste viljad Lätis

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing