Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Keda eelistada, Vanemuist või Ülemiste vanakest?

14.01.2009 | Jüri Kõre | Regionaal, Majandus

Möödunud aasta augustis valminud analüüs avalike teenustega rahulolu kohta pealinnas ei pälvinud üldsuse tähelepanu. Kogutud andmed läksid asja ette paari kuu pärast, uuringu «Tartu ja tartlased» tulemuste avalikustamise järel.

Kahes töös olid mõned kattuvad küsimused ja ajakirjanikel tekkis loomulik soov kahe linna olusid kõrvutada. Paraku oli Tallinnas ja Tartus probleemipüstitus erinev ja saadud tulemusi võrrelda on riskantne.

Pealinnas tehtu oli Taaralinna omast märgatavalt kompaktsem ja konkreetsema sihitusega. Analüüsiti elanike osavõttu kogukonna elust ja linna juhtimisest, erinevate rühmade teenuste vajadust ja kättesaadavust.

Tartu uuringu tulemused on üldisemad, läbi mitme küsitluse (1998, 2003, 2008) kogutakse elanike arvamusi kindlate valdkondade arengu (hetkeseisu) kohta.

Väärad ettekujutused

Iseenesest saab ka uuringu «Tartu ja tartlased 2008» tulemusi mitmeti kasutada. Esimesena hakkavad silma teemad, mis küsitluse ajal olid vastajatele aktuaalsed. Teiseks võib hinnata tasakaalu või tasakaalutust erinevate eluvaldkondade arengus. Kolmandaks saab aimu tartlaste üldisest rahulolust eluga.

Järelduste tegemine eluvaldkondade kohta nõuab lisatööd, sageli kajastuvad vastustes erinevad kõrvalmõjud. N-ö päevakajaliste mõjutuste kohta on kõige lihtsam näidet tuua tervishoiust.

Pärast eelmisi küsitlusi pakuti agaralt tõlgitsusi, miks tartlastel on pretensioone linna võtmeala, arstiabi korralduse suhtes.

Eriarsti juurde pääsemist kritiseeriti ka 2008. aastal, 28 protsenti intervjueeritutest polnud sellega üldse rahul, pigem rahulolematud kui rahul oli veel 31 protsenti.

Samal ajal refereeritava küsitlusega (2008. aasta septembris) uuriti kliinikumis klientide rahulolu ambulatoorsete tervishoiuteenustega. Ja teenust saanute hinnang ravi kättesaadavusele oli märgatavalt kõrgem kogukonnas levinud arusaamisest.

Üldse ei olnud ambulatoorse ravi korraldusega rahul 10 protsenti ja üldiselt polnud rahul 16 protsenti klientidest. Püsivalt ja teadlikult päevakorras hoitav tervishoiu alarahastamise probleem on tekitanud väära kujutluse halvast teenindusest.

Kõrge hinnang

Hoopis usaldusväärsem üksikute teemade lahkamisest on uuringusiseste võrdluste tegemine. Näiteks võrreldes jalgratturite või autojuhtide arvamusi liiklustingimuste kohta, lastehoiu või hariduse kvaliteeti, rahulolu sotsiaal- või tervishoiuteenustega...

Kui jätta kõrvale ravijärjekorrad, siis oli rahulolu tervishoiuteenustega nii varasemate kui ka viimase küsitluse ajal suur. Need teenused, mida osaliselt rahastatakse linna eelarvest, said vastavalt 4,3 (koduõendusteenus) ja 3,4 (hooldusravi) palli 5 võimalikust.

Rahulolu hoolekandega oli varem märkimisväärselt kesisem, tänaseks on pilt rõõmustavalt muutunud. Koduhooldus sai 2008. aastal hinde 4,6 ja üldhooldekodu teenus 3 palli.

Võtame arvesse, et eelmise aasta lõpul valmis hooldekodu juurdeehitis ja plaanide kohaselt remonditakse sellel aastal põhihoone. Pole võimatu, et järgmise uuringu ajaks on rahulolu hooldekodus tehtava tööga kasvanud 0,5-1 palli võrra.

Hoolekanne on Tartus muutumas linlastelt järjest paremaid hinnanguid pälvivaks
Tunnistasime eespool, et üksikute probleemide lahkamine on käsitletava uuringu kontekstis keeruline. Samas oleks viga jätta nimetamata Tartu suurimat nõrkust, piiratud valikutega tööturgu.

Rahulolev tartlane

Erialase töö saamise võimalus on hinnanguliselt küll paranenud (2003. aastal leidis suhteliselt lihtsalt tööd 23 protsenti, 2008 aga 41 protsenti küsitletutest), kuid pilt on ideaalsest kaugel.

Tõsi, see puudujääk mõjutab vähe vastajate üldist hoiakut: 93 protsenti tartlastest on oma eluga ja oma linnaga rahul. Laseme selle protsendi veel silmade eest läbi ja tunnistame: oma eluga saavad hästi või rahuldavalt hakkama nii nooremad, tööealised kui ka eakamad tartlased.

Pensionärid pole sugugi pahur elanikerühm, nagu seda vahel kirjeldatakse!
Mõneti on saadud tulemus siiski ülikoolilinna kohta tavatu, pigem omane kuurortlinnadele, kus kaalukas osa elanikest on jõukad, jõudeelu elavad inimesed. Seal pole täitmata soove ja unistusi, tahtmist ise midagi uut teha ja oma elukorraldust mõjutada!

Vastused kaudsetele küsimustele (näiteks «Kus te elaksite, kui saaksite elamise kohta vabalt valida?») annavad otsestest rahulolu hinnangutest pisut erinevad, kuid siiski samas suurusjärgus tulemuse.

Tartlastest jääks paigale 87 ja mujale koliks 13 protsenti. Tallinlastest eelistaks 10 protsenti pealinna asemel elukohaks mõnda teist linna, 8 protsenti maakohta ja 82 protsenti jääks paigale. Suurem linn, suurem erinevus elustiilides, vajadustes, soovides. Neid kõiki ei õnnestu kunagi täielikult arvestada!

Tartlaste õnn on, et Vanemuine on kandlel uinutavat viisi sõrmitsev toi, mitte Ülemiste vanakesega sarnane toimekas taat. Sest kui palju maad sellest 93 protsendi rahulolust sajani enam on! Pole ohtu, et kui linn valmis, siis päästetakse vetevood valla...

Raad nagu GoBus

Tuleb toonitada, et rahulolu linnaga ja rahulolu linnavalitsusega on kaks täiesti erinevat asja. Linnavalitsuse tööd hindab kõrgelt veerand küsitletutest, koolipoisi kolme paneb kolmandik ja umbes sama suur osa tunnistab, et ei oska hinnet panna.

Kui viimased kõrvale jätta, siis on keskmine hinne 3,4. Hinne ühistranspordile (viie küsimuse kaalutud keskmine: peatuse kaugus elukohast, liiklussagedus, ühendus kesklinnaga, info bussiliikluse kohta ja bussi sisenemise mugavus) on 3,8. Linnavalitsus nagu GoBus.

 

Allikas: Tartu Postimees

Märksõnad

Jüri Kõre, Vanemuine, Ülemiste vanake, avalikud teenused, transpordikorraldus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing