Osa koole jätkab gümnaasiumiosata

12.01.2009 | Tõnis Lukas | Haridus

Gümnaasiumiõpilaste arv meie riigis väheneb, see on fakt. Isegi kui kutsehariduse ja üldhariduse vahekord valikutes samaks jääb. See tähendab paratamatuid muudatusi koolivõrgus. Teisisõnu: kõikidele praegu töötavatele koolidele ei jagu õpilasi.

Kõige lihtsam on lasta kõigel minna isevoolu teed Rein Taagepera «kujundatud» demograafilisest WC-potist alla. Aga just seda me teha ei tohi - peame tegutsema süsteemselt. Senist küllaltki kaootiliselt kulgenud koolivõrgu kujunemist silmas pidades ei saa riik enam jääda kõrvaltvaatajaks.

Tugev põhikool peab jääma

Ajakirjanduslikud hüüatused, nagu hakataks koole kuidagi kiiremas tempos kinni panema, ei vasta tõele. Eesti koolisüsteem põhineb tugeval põhikoolil ehk: kõik lapsed olenemata nende elukohast peavad saama korraliku põhihariduse.

Sellest ideest lähtuvalt hakkas tänavuse aasta algusest kehtima munitsipaalkoolide uus rahastamismudel, mis annab kindlustunde sadakonna õpilasega ja pisut väiksematelegi põhikoolidele ning väikestele algkoolidele. Endise pearahasüsteemi jätkudes oleks nende koolide püsimine olnud kahtluse all.

Gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamise kava toetab samuti eelnimetatud tugeva põhikooli ideed. Praegu on lapsevanematel suundumus panna järeltulijad õppima koolidesse, kus klassid esimesest kuni kaheteistkümnendani, võimalusel linnadesse. Enamasti põhjendatakse seda teguviisi väitega, et nii saab laps lõpetada sama kooli, kus ta õpinguid alustas, hoolimata sellest, kui pikaks ta koolitee kujuneb. Ja suured linnad arvestavad sellega, et saavad oma tühjenevad õpilaskohad täita just maalastega. Selline algkoolilaste gümnaasiumi järjekorda panemise komme pumpabki õpilasi kodust kaugele ja terveid perekondi maalt ära.

Kuna õpilaste arvu veel 30protsendilisel vähenemisel nelja aasta jooksul kaovad väiksematest kohtadest, kus juba praegu on 75 koolis paralleelideta X-XII klassid, paljudel juhtudel gümnaasiumiosad niikuinii, siis viiakse väga suure tõenäosusega lapsed juba esimesse klassi gümnaasiumiosaga linnakooli. Sellisel moel satuksid löögi alla ka maapõhikoolid. Kui aga põhikool moodustab iseseisva haridustaseme ning gümnaasium ja kutsekool ühiselt järgmise haridustaseme, siis tuleb põhikooli lõppedes igal õpilasel jätkata uues koolis ning kõik on võrdsel stardijoonel ja pole tarvis liiga vara võõrsile kiirustada.

Gümnaasium ja põhikool eesmärgilt erinevad

Meie põhikoolid on tugevad ja hea tasemega. Seda tõestavad kas või rahvusvahelise PISA õpitulemuste uuringu andmed, mille kohaselt vaid 8% põhikooliõpilaste loodusteaduslikud teadmised jäid kuuepallisel hindamisskaalal ühele pallile või alla selle. Vähetähtis pole ka asjaolu, et PISA uuringu põhjal ei paistnud ükski kool silma selgelt nõrgemate tulemustega. Vahed tulevad sisse teisel haridustasemel - nii kutsekoolis kui ka gümnaasiumiosas on kurvastavalt suur väljalangevus.

Gümnaasiumiastmes peab noortel olema rohkem valikuid. Õpetajad peaksid olema spetsialiseerunud konkreetsele ainele ja saama selles ka piisava koormuse alusel piisavat palka. Põhikooliõpetajatel on võimalus kvalifitseeruda mitme aine õpetajaks. Valikute pakkumiseks peaks olema võimalik palgata õpetajaid ka erinevatele väikesemahulistele ainetele väljastpoolt kooli. Alla kolme paralleeliga gümnaasiumidel on raske teistega võistelda. Kuigi on võimalik teha ka regionaalseid eriotsuseid - lasta jätkata väiksematel regionaalgümnaasiumidel, kui koolitee muutub liiga pikaks või omavalitsused suudavad kokku leppida, et nad tahavad mitme peale gümnaasiumipidamist jätkata. Riik ei kirjuta ette mitte koolide üldarvu, vaid tingimused. Vähetähtis pole ka see, et hõredamalt asustatud piirkondade lapsed saavad alustada kooliteed kodulähedases algkoolis, minna siis valla põhikooli ning alles gümnaasiumi või kutsekooli astudes õpivad kodust kaugemal. Omavalitsused peavad siis riigi toel korraldama nende kohaletoimetamise.

Iga kooliosa sulgemine on raske otsus. Seetõttu rääkigem koolide liitmisest, mitte kaotamisest. Valdade-linnade tegevus koolivõrgu kujundamisel peab nüüdsest rajanema koostööl. Omavalitsused peavad isekeskis selgeks rääkima, millistes piirkondades on mõttekas säilitada gümnaasium, ning teha sellest tõepoolest kool, kus saab kvaliteetset õpet. Kui mingil põhjusel kokkuleppele ei jõuta, kehtestab valitsus vähemalt 2010. aastal uute õppekavade kehtima hakkamisel, mis on põhikoolile ja gümnaasiumile eraldi, üle omavalitsuste piiride ulatuvad koolipiirkonnad. 2012. aastal tingimustele vastavad gümnaasiumiosad saavad jätkata, teised saavad üleminekuaja koondumiseks.

Kinnitan omalt poolt, et maakoolis on pigem õpetajaid puudu, nii et kvalifitseeritud õpetajad ei jää tööta ka siis, kui mõnel pool tuleb gümnaasiumiosa tegevus lõpetada, aga põhikool õnnestub säilitada. Ühiselt saab lahendada ka õpilaste sõidutamise ja õpilaskodude probleemi. Kõige selle juures on riik valmis omavalitsusi nõu ja jõuga abistama. Ikka selle nimel, et Eesti koolivõrk kataks kogu maad.

Osa koole jätkab gümnaasiumiosata

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing