12.01.2009 | Gert D. Hankewitz Andrus Karnau | Rahandus, Majandus
Majandusministeerium loodab ekspordiettevõtteile riiklikke garantiisid ehk lubadusi jagades teenida viie aastaga Eesti majandusele ligi ühe miljardi krooni jagu lisandväärtust. Kas mäng väärib küünlaid?
Majandusminister Juhan Parts, millist abi eksportijatel tulevikus oodata on?
Täna (reedel - toim) läks kooskõlastusringile pikaajalise ekspordigarantii võimaldamise seadus. See meede aitab ettevõtteid, kelle eksporditegevus ei piirdu lihtsalt kauba ostu ja müügiga, vaid rohkem tõsiseid teenustepakkujaid, ehitajaid või keerulisemate süsteemide eksportijaid.
Räägime sellest, et pangad ja ettevõtjad peavad ühiselt pingutama. Praegu tuleb pooltelt erinevaid signaale ja jutud ei lähe päris kokku. Pangad ütlevad, et neil on ressurssi, ettevõtjad aga, et neil on raske teha investeerimisotsuseid ja probleeme on krediidiga.
Kuidas süsteem siis töötab?
Lisame Kredexi töösse ühe tähtsa meetme: garantiid eksportijatele võivad kehtida rohkem kui aasta. Teeme Kredexi lisakapitalimakseid, et nii saavutada finantsvõimendus.
Küsimus on aga praegu, kas pankadel on piisavalt ressurssi. Euroopa investeerimispank pakub ettevõtetele raharessurssi, kuid Eestisse on seda jõudnud vähe. Siit tulebki riigi tugi. On seda aga vaja? Kui pankadel on ressurss olemas, miks siis ettevõtjad ütlevad, et jäävad pankadega suhtlemisel hätta?
Juttu on olnud kokku neljast miljardist kroonist, mida sellega tehakse?
Neli miljardit on raharessurss, millega tasub meie hinnangul üht või teist abimeedet rakendada, kui selleks on vajadus. Aga kas on vajadus, see nõuab läbirääkimisi ettevõtjate ja pankadega.
Lisagarantii puhul on ju võimalus, et riik jääb oma rahast ilma.
Et garantii saanud eksportijad ei maksa tagasi? See on alati reaalne oht, mistõttu annamegi raha Kredexi kaudu. Nii pole otsest ohtu riigile. Kredexi olukorda peame aga jälgima ning tema tegevus peab olema isetasuv.
Kas see on siis nii-öelda käsi-peseb-kätt-tehing? Mida eksportijatelt vastu tahate?
Mida peaksime tagasi nõudma? Meid huvitab, et oleksid töökohad ja konkurentsivõimelised ettevõtted, mis elavdaksid Eesti majandust.
Kas riik võib tahta lisagarantii saavas ettevõttes osalust?
Pole sellist eesmärki. Kapitaliosalus on pigem arengufondi tegevus. Riigil seda laadi osaluse saamise soovi pole.
Millistest kriteeriumidest firmadele garantiid andes lähtutakse?
Kõik, kes läbivad Kredexi sõela ja kelle äriprojektid on adekvaatsed, saavad garantii.
Allikas: Postimees
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6