Mis juhtub Georgias pärast valimisi?

23.05.2008 | Andres Herkel | Välis

Lävepakuandmed andsid juba üleeile Georgia valimistulemuste tõenäolise suuna, kuid Thbilisis oodatakse pingsalt vastust paljudele muudele küsimustele.

Mida teeb radikaalne opositsioon, kes pole varjanudki, et valmistus pigem valimisjärgseteks protestideks kui valimispäevaks endaks? Millise sõnumi annavad siinse aja järgi kell viis toimuval pressikonverentsil rahvusvahelised vaatlejad?

Ja kui palju tuleb lõpuks neid valimisjaoskondi, kus otsustatakse valimisi sohi või räpaka protseduuri pärast korrata?

Ühiskond jääb lõhestatuks

Valimistulemuse kohta on öelda vaid niipalju, et minu arust pole Mihhail Saakašvili Ühtsele Rahvuslikule Liikumisele ilmselt osaks saav konstitutsiooniline enamus eriti hea, sest see jõupositsioon säilitab suure tõenäosusega ühiskonna lõhestatuse.

Parem oleks see, kui valitsus peaks mõnes küsimuses opositsiooniga arvestama või kaasama vähemalt mingi osa opositsioonist. Aga jah, see opositsioon on, nagu ta on. Näiteks eile levitatud üleskutse 100 000 inimest Thbilisi tänavatele tuua on kõike muud kui konstruktiivne. Ilmselt on see ebarealistlik.

Valimisprotseduuri ja eriti häältelugemise jälgimine kella kaheni öösel Nahhiduri-nimelises aseri külas paneb mind taas mõtlema sellele, kui sujuvalt toimib Eesti paljukirutud valimissüsteem.

Valimisseadus vajab lihtsustamist

Georgias kasutatakse parlamendi majoritaarse ja proportsionaalse osa valimiseks erinevaid bülletääne, mis tuleb eraldi allkirjastada ja ümbrikusse toppida. Kogu selle paberilasu haldamine teeb protseduuri keeruliseks ja aeganõudvaks. Ometi ei saa öelda, et valija häälel oleks suurem kaal, sest enamus parlamendist tekib parteide suletud nimekirjade alusel.

Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) delegatsiooni hommikusel briifingul jäi kõlama mõte, et valimisseadus tuleb protseduuriliselt oluliselt lihtsamaks ja mõistuspärasemaks muuta ning seda on õige teha võimalikult kiiresti pärast valimisi.

Rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks on ilmselt kõige olulisem mõista, et kui astuda kiireid samme suletud ühiskonna avamiseks, nagu Georgias on tehtud, muutuvad sellega koos kõik vead ja möödalaskmised palju-palju nähtavamaks. Neile vigadele tuleb osutada.

Samal ajal ei tohiks vigade parem nähtavus tähendada seda, et hiljutisi möödalaskmisi Venemaal ja Armeenias hakatakse kompenseerima ülikriitilisusega Georgia suhtes. Paranoilisematest versioonidest olen kuulnud näiteks seda, et osa riike, mis jätkuvalt vastustavad Georgiale NATO liikmelisuse plaani andmist, tahavad saavutada oma eesmärgi hävitava hinnanguga valimistele.

Õnneks pole see mõttesuund väga realistlik, sest Euroopa Nõukogu, OSCE ja NATO parlamentaarsed assambleed, samuti Euroopa Parlamendi delegatsioon koosnevad inimestest, kelle informeeritus ja hoiakud võivad küll olla erinevad, kuid keda kindlasti ei saa mõne vandenõu vankri ette rakendada.

Mis juhtub Georgias pärast valimisi?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing