Korruptsioonist puru silma ajamiseni

30.12.2008 | Ken-Marti Vaher | Tallinn, Sisejulgeolek, Korruptsioon

Jõulueelsel nädalal nägime, mida kõike tehakse avalikkusega manipuleerimiseks. Edgar Savisaar puistas puru silma seoses korruptsiooniga linnavalitsuses, maadevahetajate PR-kampaania sogas aga vett lekitamistega.

Korruptsioonijuhtumite paljastamine Tallinnas võttis hämmastava pöörde, kui ajakirjanikud leidsid end Savisaare-Seppiku pressikonverentsilt. Seal aga ei vastatud küsimustele Parbuse ja teiste ametnike korruptsioonijuhtumite või linnavõimu vastutuse kohta. Räägiti hoopis mingist maffiast, välisluurest, videolintidest ja valvurist. Ka maadevahetajate kaitsetaktika nägi ette vastukäigud - juhuks, kui tuli ilmsiks, et Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo saadikupuutumatust hakkab vaagima õiguskantsler. Meediasse paisatud järjekordne "stenogramm" tekitas arutelu lekitamiste üle.

See avalik teater muutub mõistetavaks, kui vaatame pisut laiemat pilti. 2003. aastal alanud reformid on viinud prokuratuuri ja kapo nüüdseks tasemele, mis võimaldab neil astuda vastu ka suurkorruptsioonile, ja taganud, et nendega ei saa poliitiliselt manipuleerida. See aga pole kaugeltki kõigile meeltmööda. Haritud ja pühendunud uue põlvkonna uurijad-prokurörid on suur oht neile, kelle elu- ja tööstiili juurde kuulub "määrimine", olgu siis detailplaneeringute, riigihangete, maadevahetuse või tegevuslubade saamisel.

Show ja valed

Õigus oli neil, kes ennustasid, et kui kriminaalasutused hakkavad kannale astuma suurtele kaladele, siis alles hakkame nägema tõelist tulevärki. Ehk teisisõnu meediamüra, jälgede segamist ja avalikkuse eksitamist. Lastakse käiku mitmesugust puru-silma-tehnikat, nagu "see on poliitiline rünnak", "teised pole paremad kui mina", "kes lekitas?" jne. Daniel Vaarik on nimetatud meetoditest tabavalt kirjutanud oma blogiartiklis.

Üks kandev joon nii Savisaare-Seppiku kui ka maadevahetajate jutus on pidev hirmutamine, et pealtkuulamine on massiline. See on goebbelslik vale, sest see vale on suur, seda levitatakse regulaarselt ja selle küünilisusest ei taganeta. Need poliitikud teavad suurepäraselt, et pealtkuulamiseks on vaja kohtu luba, seda erandlikku jälitustoimingut kasutatakse kaduvväheste ehk vähem kui protsendi kriminaalasjade puhul, millest enamik puudutab raskeid narkosüütegusid. Edaspidi võiks säärased valesüüdistused juba eos varustada lisamärkega "Hoiatus! Propaganda!".

Nimetatud infosõjas on prokuratuur ja kapo selgelt halvemas positsioonis, sest nad saavad anda vaid piiratud kommentaare ja peavad säilitama ametliku suhtlemisjoone. Ja mida saabki vastata absurdsetele väidetele või menetlusmaterjalide lekitamistele kaitsjate poolt, mille eesmärk on riiki ja süüdistust naeruvääristada ja külvata üldist segadust. Lekitamistele tuleb panna piir, sest selle tekitatav kahju nii tunnistajatele kui ka kõrvalistele isikutele on korvamatu. Prokuratuuri ettepanek lõpetada kriminaaltoimikute koopiate jagamine kaitsjatele on üks võimalus.

Palja käega ei püüa

On selge, et ei riigi- ega linnakorruptandid ole papist poisid ja neid juba palja käega ei püüa. Korruptsiooni uurimise edukus sõltub üheselt sellest, kui palju riik sellesse panustab. Üheainsa aasta jooksul on kapo suutnud tuua pinnale korruptsiooni Eesti suurlinnades, mis näitab, et probleemid omavalitsustes on arvatust suuremad. Olen endiselt veendunud, et peale suurlinnade tuleb ka teiste omavalitsuste korruptsiooni uurimine viia kapo pädevusse, kes Eesti võimekaima uurimisorganina suudab astuda vastu ka rasketele korruptsioonikuritegudele. Oluliselt tuleb suurendada riigivarguse tõkestamiseks mõeldud vahendeid nii kapos kui prokuratuuris, sest selles töös tagavad edu vaid parimad ajud ja tehnilised vahendid.

Tallinna linnavõimu soovimatus teha korruptsiooni vähendamiseks koostööd kapo, prokuratuuri ja riigikontrolliga viib mõttele, et selleks soovimatuseks on sügavamad põhjused kui Parbus. Lisaks värskele poliit-rünnakule kriminaalasutuste vastu on keskerakondlik linnavalitsus andnud riigikohtusse ka kaebuse, millega vaidlustatakse riigikontrollile 2005. aastal antud õigust kontrollida kohalikke omavalitsusi. Praeguste linnaisade soov keerata kella tagasi viiks meid aga aega, mil teatud võimurid tundsid end linnavara ärastamisel täiesti karistamatutena.

Korruptsioonist puru silma ajamiseni

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing