Intervjuu: Haridus- ja teadusminister on järgmise aasta eelarvega üldiselt rahul

17.12.2008 | Raivo Feldmann | Haridus

Minister Tõnis Lukas on võimuloldud pooleteise aasta jooksul tema enda sõnul maakondadele enam kui ringi peale teinud. Et aga Eesti hariduselus kavandatakse lähiaastatel olulisi muudatusi, siis tuleb ministril ikka ja jälle maakonnareise ette võtta. Reedel, 12 detsembril viibiski Tõnis Lukas hommikust hilisõhtuni Jõgevamaal, kus toimusid mitmed Eesti ja Jõgeva maakonna hariduselu tulevikku puudutavad jutuajamised.

Päeva sissejuhatuseks andis Jõgeva maavanem Aivar Kokk Tõnis Lukasele ülevaate maakonna hariduselu arengutest. Edasi suundus minister Adavere Põhikooli, kus kooli direktor Sirje Jõemaa tutvustas ministrile koolihoonete seisukorda, räägiti Eesti hariduselust ning kõige lõpuks andis minister ka kooli lõpuklassi õpilastele huvitava ja hariva kodanikuõpetuse tunni. Pärastlõunal kohtus minister Jõgeva Ühisgümnaasiumi ja Gümnaasiumi õpetajatega, mille järel suunduti Kiigemetsa Kooli. Hilisel pärastlõunal oli ministril kohtumine noortekeskuste eestvedajatega. Õhtul tehti päevast kokkuvõtteid erakonnakaaslastega kohtumisel.

Minister vastas küsimustele
2009. aasta riigieelarve on nüüdseks Riigikogus vastu võetud. Mida Haridus- ja Teadusministrina võiksite järgmise aasta riigieelarve kohta öelda?
Praegu toimuvad maailmamajanduses pöörased sündmused. Võib öelda, et Eesti finants- ja majandusseis on maailmas toimuva taustal kaunis positiivne. Samas majandusprognoosid on viimasel ajal muutunud iga kuu. Järgmise aasta kohta ei oska näiteks täpset prognoosi mitte keegi teha ei USAs, Euroopa Liidus, Venemaal ega ka Eestis. Seetõttu peame olema valmis sellekski, et järgmise aasta riigieelarvesse ei laeku planeeritud summasid.

Riigieelarve enda kohta võin öelda, et haridus- ja teadusministrina võin riigieelarvega rahul olla, sest hariduse valdkonna osakaal riigieelarves tõuseb. Tõusevad ka viimasel ajal kõneaineks olnud õpetajate palgad. Palkade vähendamise ja külmutamise taustal on õpetajate palgad ainuke palgagrupp järgmise aasta riigieelarves, mis tõuseb. Tõus on ette nähtud kõigile õpetajatele, kusjuures õpetajate palkade alammäärad tõusevad 8% võrra. See on nüüd lõplikult otsustatud ja siin mingeid muudatusi enam ei tule ning selle üle on minul eriti hea meel.

Kas viimasel ajal avalikkuses päevakorda kerkinud gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamise küsimuses on juba ka konkreetseid tegevusi alustatud?
Vastavaid uuringuid ja analüüse on tehtud mitmeid. Gümnaasiumide põhikoolidest lahutamise ettepanekuid on analüüsidele tuginedes teinud nii haridusfoorum kui ka koostöökogu, kus on peetud palju spetsiaalselt just seda teemat käsitlevaid koosolekuid.

Haridus- ja Teadusministeeriumis on õpilaste arvu puudutavad prognoosid ja kvaliteedinõuded hästi ette valmistatud. Ette on valmistatud ka gümnaasiumi ja põhikooliseaduse muudatused, mis tulevad vabariigi valitsuses arutlusele 18. detsembril. Loodan, et valitsus kiidab minu ettepanekud heaks. Seejärel hakkab Riigikogu talvel gümnaasiumi ja põhikooli seadust menetlema.

Kui ajagraafikust rääkida, siis 2010. aastast hakkaks kehtima uus õppekava, mis kehtestab vastavad nõuded ka senisest suuremate valikute pakkumiseks gümnaasiumide õpilastele. Alates 2011/2012. õppeaastast peaks vastavalt esialgsetele plaanidele toimuma gümnaasiumide ja põhikoolide konkreetne eraldamine. Kogu algatatud protsessi põhjus seisneb aga selles, et gümnaasium ja põhikool on oma olemuselt erineva eesmärgiga kooliastmed. Kui siiani on olnud põhikooli ja gümnaasiumi õppekava koos, siis edaspidi teeme kummalegi kooliastmele ka eraldi õppekava.

Praegu on täistsükli üldhariduskooli (1.-12. klass) puhul olukord, kus ka linnade ümbruse põhikoolid on ohtu sattunud, sest lapsevanemad viivad oma lapsed juba põhikoolide algklassidest linnakoolidesse, et laps hiljem kergemini gümnaasiumisse pääseks. Selleks, et alles hoida tugevaid maapiirkonna põhikoole, on tarvis eraldada ka linnades põhikool gümnaasiumist, sest lastele on oluline käia põhikoolis, mis asub kodukoha läheduses.

Põhikoolide eraldamine gümnaasiumidest on põhjalikult läbi mõeldud ettepanek, mis peaks praeguste kavade järgi rakenduma 2011. aasta teisest poolest.

Kuidas kavatseb riik antud küsimuse lahendamisel käituda? Kas olemasolev üldharidussüsteem korraldatakse ringi piirkondlikult või mõnest muust printsiibist lähtuvalt?
Praegu on koolivõrgu korraldamisest saanud omavalitsustevaheline mõõduvõtmine. Nüüd aga moodustatakse esimest korda valitsuse tasemel koolide piirkonnad üle omavalitsuste piiride. Just gümnaasiumiõpilaste puhul planeeritakse, kui suure areaali jaoks on riigil gümnaasiumi mõtet pidada ja üle Eesti ühtlast gümnaasiumide kvaliteeti võimalik kindlustada.

Loodetavasti kehtestatakse vastavad areaalid siiski koostöös omavalitsustega. Kui omavalitsused mõnel juhul ei mõista, et õpilaste arv piirkonnas on drastiliselt vähenenud ja nad mängivad kvaliteediga, kui nad liiga väikseid gümnaasiumiklasse püüavad säilitada, siis otsustatakse küsimus vastava seaduse abil valitsuse tasemel.

Millise mulje jätab ministrile Jõgeva maakonna hariduselu korraldus?
Maavanemaga kohtudes, kus oli kohal ka inimesi omavalitsustest ja siinsest haridussüsteemist, arutasime praegust maakonna haridusolukorda üldiselt. Suhtumine haridusvaldkonda oli väga konstruktiivne. Ka valitsuse poolt vaadates on ju eesmärgiks tugevate põhikoolide kindlustamine võimalikult õpilaste kodude lähedal valdades. Samas on tähtis teha linnadesse tugevad gümnaasiumid, et Jõgevamaa lapsed ei peaks minema Tartusse või kusagile mujale tugevat gümnaasiumiharidust taotlema. Selles mõttes on tehtud panus nii valdade tugevatele põhikoolidele kui ka linnade tugevatele gümnaasiumitele, mis tähendab, et pikemas perspektiivis ei ole võimalik väikeste gümnaasiumide jätkamine. See kõik toimub samas selle nimel, et põhikool saaks õpilaste kodu lähedal säilida. Minu konkreetne ettepanek on ka näiteks see, et Jõgeva linnas võiks tulevikus olla ainult üks gümnaasium.

Intervjuu: Haridus- ja teadusminister on järgmise aasta eelarvega üldiselt rahul

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing