Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Elulugu ja Tema ise

20.12.2008 | Peeter Olesk | Elu

Mõnikord läheb nekroloogiga väga kiireks. Eesti Vabariigi president Lennart Meri oli, nagu mõnikord öeldakse, surmani haige.

Korraga helistati mulle kahest toimetusest ja paluti hüvastijätukirjutist. Kohe, mitte pärast leinasõnumit. Kirjutasingi, saates need tekstid ka endise presidendi vanemale pojale Mart Merile. Lisades juurde: võid vabalt anda nad lugeda ka oma isale. Kui Lennart Meri pool aastat hiljem siitilmast lahkus, kuulsin ma sellest hommikustes uudistes. Pärastlõunal paluti mult veel üht nekroloogi. Istusin parajasti liinibussis. Lubasin teha oma töö ära kella kuueks õhtul. Veerand seitse helistati rahutult küsimaks, kuhu nekroloog on seisma jäänud. Viis minutit hiljem läks ta teele, pool kaheksa oli internetis üleval.

Hea elulugu

Nüüd on Heidy Tamme leidnud, et raamat «Aeg annab kõik. Intervjuu Heidy Tamme, aegumatu ja unustamatu lauljatariga. Intervjueerinud Sulev Oll» (Vullo OÜ, ilmselt Tallinn ja 2008) on vusserdis või soperdis (saksa keeles Machwerk). Lühidalt pole ta ei elulugu ega nekroloogki. Raamat on pehmekaaneline, mis tähendab odavamat varianti. Fotod on mustvalged, sealhulgas ka pilt tagumisel lakal nõnda-öelda autorist endast. Tagakaanele on Heidy Tamme nimel kirjutatud, et «Tahan pühendada raamatu... muidugi kuulajatele. Nad kõik on minusse uskunud, mind õpetanud». Heidy Tamme kuulaja, tõsi, ainult raadiost, ma olen. Õpetanud pole ma teda kuskilt otsast, ka mitte ilusa raamatu tegemisel.

Ilus elulugu on tekst - igast inimesest raamatut ei tee -, mis rõõmustab sind ennastki. Loed ja oled õnnelik. Lahtiräägitumalt: näed ennast paremana. Mitte paremini, vaid just ilusamana. Laulja on inetu ainult siis, kui tal puudub hääl. Aaro Pärn oli sõja tõttu lonkur, ent tema bass oli mahlakas. Vera Nelus oli tüse tükk. Jah, aga kui Nõmme ööbikud oleksid teda kuulanud - nad oleksid kummardanud. Viimseni. Hea biograaf kirjutab sedalaadsed seigad ära nii, et elu varjamatu aine jääbki tundmatuks.

Raamat Heidy Tammest on vähe viltu. Sulev Oll on küsinud õigesti ja Heidy Tamme vastanud hästi. Viltune viga peab olema sugenenud sellest, et vastamata on jäänud väga lihtne küsimus, nimelt kellele me selliseid raamatuid õieti kirjutame ja milleks neid üldse vaja on. Ega laulja ei küsi raamatut oma häälest. Ta ootab - kui! - kaantevahet endast. Et ta jääks inimesena alles kauemaks kui tema hääl. Siinkirjutaja on saanud oma laulukooli kolmest allikast: ansamblit The Beatles, «Horoskoopi» ja ABBAt kuulates. Heidy Tamme mahub sinna vahele, aga ma ei vaja raamatuid noist ajuist. Minusugused ootavad häält, mitte paberit. Kaja, mitte päevakaja. Ses suhtes on kes tahes kunstniku mis tahes biograafia alati kahe teraga mõõk.

Võib-olla kujutas Heidy Tamme ette, et tema puhul see nii ei ole. Et, tooremalt öeldes, biograaf võib olla igaüks, kes tunneb komakohti. Ei ole nii. Head elulugu annab kirjutada. Eestis on meie keelde tõlgitud biograafiate hulk võrreldamatult suurem kui algupäraste oma ja autobiograafiliste raamatute arv jällegi kaugelt suurem võrrelduna biograafiatega teiste eestlaste kohta.

Olgu aga üle korratud, et Sulev Oll ei ole Heidy Tammet küsitlenud sugugi pahasti ja Heidy Tamme on omakorda vastanud korralikult. Raamatu tekstis ei ole masendavaid labasusi.

Mina ise seest ja väljast

Ajakirja Eesti Naine värskes numbris kirjutab Margit Kilumets nn kaaneloo näitlejannast Kersti Kreismannist. Pealkirjaks «Kreispass Kerstiga», juures viis fotot, millest kaks on ajaloolistel põhjustel mustvalged. Leegitsev-värviline Kersti Kreismann vaatab teile pealkirja «Kersti Kreismanni leegitsev tali» kohal vastu ka ajakirja kaanelt. Analoogilisi saaks teha ka nüüdsest Heidy Tammest, kuid kahjuks mitte «Horoskoobi» aegadest.

Ent on kerge avastada: mõlemad «objektid» on küllalt suletud ja neid ei ole lihtne tuua seest välja. Võib-olla kujutles Heidy Tamme, et üksainus raamat saabki olla jäägitu. Et seal on sees kõik, kogu moos ja olemine. Kõik on sees ainult kirstus.

Mis muud, kui tuleb kirjutada uus raamat. Kuskil pole öeldud, et raamatuid tohib olla kõigest 0 või 1.

 

Allikas: Õhtuleht

Märksõnad

Peeter Olesk, elulugu, raamatud, Heidy Tamme, Lennart Meri, Kersti Kreismann, Sulev Oll

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing