Kes on innovaatiline eestlane?

18.12.2008 | Imre Mürk | Majandus

Eestlastele meeldib endast mõelda, et oleme maailma silmis unikaalsed ja erilised. Ilmselt sellest kõik algabki ega ole põhjust arvata, miks me ühel päeval seda olema ei peaks.

Ka selles oleme justkui ühel meelel, et muutuvas maailmas ellu jäämiseks ehk konkurentsis püsimiseks peame ise muutuma. Ja rikkaks tahame kõik saada. Samal ajal näitavad arvamusküsitlused, et eestlased on üha rohkem hakanud hindama stabiilsust ja mugavust. Arengut pidurdab seegi, et ettevõtted ei ole just eriti varmad koostööd tegema ja "mingi kahtlase innovatsiooni" nimel uusi riske võtma.

Kardetakse, et midagi uut välja mõelda on väga kallis, aeganõudev ja teadmistemahukas ning selleks ei jätku ressursse. Pärnumaal pole viimase üheksa aasta jooksul registreeritud ühtegi patenti, Eestis on neid 33. Randlased on aga juba ajalooliselt olnud ettevõtlikumad ja visamad kui inimesed mujal Eestis.

Kas innovatsioon nõuab alati suuri ressursse ja "mingi uue vidina" leiutamist? See võib olla edukas uuenduste kasutuselevõtt ja kasutamine majanduses ning ühiskonnas. Õnneks on inimesi, kes on uutmoodi mõtlemisega ühiskonnale kasu toonud, aga neid pole piisavalt, et suunata laiemat strateegilist muutust väärtushinnangutes. Edukusele pürgival ühiskonnal on võtmeroll need inimesed üles leida ja aktiviseerida.

Need inimesed ei eristu tavapärast sotsiaal-demograafilist profiili arvesse võttes. Nad eristuvad sellega, kuidas nad tegutsevad, millised on nende sihid ja kuidas nad rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks enese ja teiste inimeste teadmisi ning oskusi. Nende inimeste puhul on iseloomulik see, et nad seavad endale selgeid eesmärke. Eesmärgi seadmise olulisust nägime kõik üle-eestilise koristamiskampaania "Teeme ära 2008" puhul. Kogu Eestimaa päevaga prügist puhtaks - kas pole haarav ja selge eesmärk, mille kampaania juht Rainer Nõlvak püstitas?

Edukalt kasulikke muutusi tegevad inimesed toimetavad pidevalt analüüsides, kuidas jõuda eesmärgi saavutamiseni. Nad on enamasti omandanud oma erialal kõik parimad teadmised, nad oskavad märgata enda ümber puudusi ja tahavad võtta midagi ette nende kõrvaldamiseks.

Pärnumaa aasta tegija tiitli kandidaate oli haridus- ja kultuuripõllul koguni kaheksa ja kõik nad väärinuks þürii arvates tiitlit.

Innovatsiooni ei sünni, kui puudub ettevõtlik hoiak. Ettevõtliku hoiakuga inimene on see, kellele meeldib ise midagi uut ette võtta, aktiivselt tegutseda, ootamata, et teised teda suunaksid.

Pärnumaalased on näidanud, et ettevõtlikkus on elus. Tänavu pälvis ainsa eestlasena Euroopa ärinaiste ühingu ettevõtlusauhinna pärnakas, OÜ Helpir/Turundustugi omanik ja juhataja Piret Hallik-Sass.

Enamik protsesse, milles oma elus osaleme, näiteks kas või hariduse omandamine, on kunagi välja kujundatud protsesside kogum. Läbime need tihti mõtlemata, kuidas need on alguse saanud ja kas nad vastavad meie aja vajadustele ning võimalustele. Võib-olla saab sedasama väljakujunenud protsessi praeguste tehnoloogiliste võimaluste ja teadmiste juures hoopis paremaks kujundada? Uutmoodi lahendus võib aga viia hoopis parema tulemuseni, teha asja lihtsamaks või muuta teenuse kättesaadavamaks.

Ideed on uued lahendused, mis esialgu on meie peades. Innovaatiline on uus idee, mille rakendamine osutub tegelikkuses kasulikuks. Ettevõtlikkus ja uuendusmeelsus on meie kõigi asi, kes me tahame muuta elu Eestis paremaks, hoiame seda siis Pärnumaal au sees!

Kes on innovaatiline eestlane?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing