Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: Maaelukomisjoni jututeemad – euroraha ja hapukapsatünniga memm

17.12.2008 | Signe Kalberg | Seadusloome, Maaelu

Üleüldisest majanduslangusest haaratud põllumajanduses tuleb kaalutleda eri investeeringute vajalikkust ning võimalikkust ja mõelda ühistegevusele.

Riigikogu maaelukomisjoni liige Kaia Iva kinnitab, et kriisist põllumajanduses küll rääkida ei saa, kuigi opositsioonipoliitikud on püüdnud devalveerida kriisi mõiste olemust, mis tekitab kahju maaelu mainele ja tõsiseltvõetavusele.

•• Kuhu on jõudnud Eesti maaelu?

Maaelus annavad tooni investeeringud nii maaettevõtlusesse kui ka külaelu arendamiseks. Eurorahade kasutuselevõtt maaelu rikastamiseks on olnud edukas. Põllumajanduse olukord on keeruline, seda eriti teraviljakasvatajatele, kelle tegevusele on ilmastikuolud jätnud kõige tõsisema jälje. Paremini on läinud lihaloomade ja piimalehmakarjade kasvatajatel, kuid eks neilgi on omad mured. Probleemiks on kujunemas laenu saamine.

•• Millised teemad on arutusel maaelukomisjonis?

Riigikogu komisjoni esmane töövaldkond on seadusandlike aktide menetlemine. Samuti kuuluvad töökavasse kohtumised tootjate esindusorganisatsioonide ning teiste maaeluga seotud asutuste ja organisatsioonidega, samuti omavalitsuste esindajatega.

Et Eesti on osaline Euroopa Liidu ühtses põllumajanduspoliitikas, siis on suur osa tööd seotud meie seaduste viimisega kooskõlla ELi seadusandlike aktidega. Paralleelselt toimub seaduste ajakohastamine ning praktika käigus leitud probleemide kõrvaldamine.

Nii on näiteks riigikogus menetlemisel mahepõllumajanduse seaduse parandused. Olulisema muudatusena ei pea enam tunnustatud olema näiteks kauplused, mis müüvad pakendatud mahetoodangut. Ettevõtted, kus mahetoodangut pakendatakse või müüakse pakendamata kujul, peavad aga endiselt tunnustatud olema. Samuti on näiteks vaatluse all olnud elamuehituseks ning ettevõtlusalade arendamiseks vajaliku maa andmine omavalitsustele. Komisjon arvab, et maareformiseaduses tuleks täpsustada munitsipaliseerimise tingimusi. Mitmel korral on olnud aruteluks Tori hobuse aretuse ja Tori hobuse kui ohustatud tõu säilitamise probleemid - loomakaitseseadusesse esitati parandus, mis võimaldab ohustatuks lugeda ka osa tõust, näiteks Tori universaalhobune. Korduvalt on teemana kerkinud nn värvitud kütuse küsimus. Mitmel korral on vaatluse all olnud taluga seotud seadusandlus, kus põllumajandus- ja justiitsministeerium otsivad koostöös võimalikke lahendusi. 

Novembris ajakirjanduses üles kerkinud nn hapukapsakriis oli komisjonis samuti arutusel ning koostöös ministeeriumiga otsime mõistlikku lahendust, et turul hapukapsast müüv memm ei peaks maksma sama suurt riigilõivu kui suured toidukäitlejad. Need olid vaid üksikud näited.

•• Mis teeb maaelu valdkonnas kõige enam rõõmu ja mis paneb muretsema?

Kõige enam saab rõõmu tunda sellest, et põllumajandusministeerium on edukalt suutnud rakendada eurorahade kasutamist. Juba käesoleval aastal on välja makstud nii maaelu kui ka põllumajanduse arendamisse ja edendamisse kolm miljardit krooni.

Järelikult on olemas kohalik initsiatiiv ja ettevõtlikkus ning riigi suutlikkus euroraha administreerida. Põllumajandusinvesteeringutele lisaks paistavad silma samuti põllumajandusministeeriumi alt tulevate rahadega ehitatud-renoveeritud uued rahva- ja seltsimajad ning spordiplatsid. See annab märku kogukondade arukast koostööst külades.

Muretsema paneb vähene ühistegevus maaettevõtluses. Selleks vajame eelkõige usaldust, tahet ning koostööd.

Allikas: Päevaleht, Elu Maal

Märksõnad

Kaia Iva, Riigikogu maaelukomisjon, põllumajandusministeerium, maaelu, euroraha, põllumajandus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing