22.05.2008 | Marko Pomerants | Keskkond
Pakenditeema on selle aasta algusest inimeste elu mõjutanud: need
tuleb ju muust olmeprügist välja sortida, õigemini ei peaks need
olmeprügisse sattumagi.
Mis siis hiljuti, 24. aprillil riigikogu vastuvõetud pakendiseaduse ja
pakendiaktsiisiseaduse muudatuse valguses muutub inimesele, kes on
näiteks parasjagu kodujuustu topsist ära söönud, Värskat peale joonud
ja kel on nüüd kaks pakendit?
Sõltuvalt inimese elukohast, omavalitsuse, kaupmeeste, jäätmevedajate
ning taaskasutusorganisatsioonide poolt seni korraldatust ja muidugi
isiklikust käitumisest tulenevalt võib-olla ei juhtugi mitte midagi.
Neid kohti on aga küll ja küll, kus vastne seadusemuudatus peaks
kodanikepoolsele keskkonnast paremale hoolimisele kaasa aitama.
Pandipakendist
Seaduse
vastuvõtmisest möödunud aastatel on jõudnud juba klassikaks muutuda
kaupmehe võimalus oma kaupluse asemel pandipakendi (loe: taara)
vastuvõtt korraldada oma kaupluse asemel müügikoha vahetus läheduses.
Kui
mitu kilomeetrit kauplusest see vahetu lähedus hõlmas, sõltus juba
igast konkreetsest juhtumist. Uue seadusemuudatuse kohaselt peab
pakendatud kauba müüja üle 200 ruutmeetri suuruses müügikohas
korraldama tagatisrahaga koormatud pakendi vastuvõtmise müügikohas või
selle teenindusmaal, ning seda müügikoha kauplemisajal.
Kaupmees,
kelle müügikoht on väiksem, võib pandipakendi vastuvõttu korraldada
väljaspool oma kaupluse teeninduskoha piire, kuid seda samuti
kauplemisajal ja ainult omavalitsuse nõusolekul.
Eelnõu
menetlemise käigus tekkis arutelu nn maavalla näitel, kus hiljutine
taarapunktide sulgemise aktsioon inimesed murelikuks tegi.
Nii
saigi seadusesse täiendus, et alal, mille asustustihedus on alla 500
elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks tagasivõtmise koht
omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates - muidugi eeldusel, et
seal on olemas müügikoht või -kohad. Nii ei pea, pudelid kaenlas,
naabervalda minema.
Meeldetuletuseks veel nii palju, et ka seni
kehtinud seaduse kohaselt ei pea pandipakendit vastu võtma alla
20-ruutmeetrine müügikoht juhul, kui see paikneb tiheasustusalal.
Seadus
näeb ette võimaluse, et tagatisraha märk muutub, see võib olla ka
teistsugune kui seni tuntud pudelikujutis tagatisraha summaga. Räägitud
on näiteks tähtede A, B, C jne kasutamisest, aga kehtestatud seda veel
pole, vajadusel teeb seda keskkonnaminister.
Vajalik võib see olla
eurole üleminekul või mõne pakendi tagatisraha suuruse muutmisel. Seda
näiteks juhul, kui mingit liiki pakendi tagastamine väheneb.
Pandita pakendid
Seni
kehtinud seadus jättis pakendikonteinerite paiknemise, arvu ja mahu
suhtes otsad üsna lahtiseks. Räägiti üleriigilisest võrgust à la
konteiner igasse valda. Nii ei olegi eriti imeks panna, et käesoleva
aasta 1. jaanuarist pärast sortimisnõude kehtestamist läks lahti
suureks tõmblemiseks.
Seadus peab kindlasti olema konkreetsem
ja nii saigi sätestatud piisava konteineripargi põhimõtted, lähtudes
inimeste arvust territooriumil. Ja muidugi on mõistlik vaadata ka ühe
omavalitsuse piires eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondi.
Nii on meil taaskasutusorganisatsioonidele kehtestatud kolmene jaotus.
Tiheasustusega
aladel (asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ruutkilomeetril) peab
olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses.
Kui tiheasustusega alal on elanikke ruutkilomeetril 500-1000, siis
vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses.
Asustustihedusega
alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, seega siis omavalitsuse
territooriumil paiknevates asulates, üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
Need
nõuded jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuarist. Loomulik on see, et igas
kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide
kogumine.
Kogumiskohtade asukoha, kogumiskonteinerite
miinimumarvu ja -mahu igas kogumiskohas ning nende tühjendamissageduse
lepivad kokku taaskasutusorganisatsioon ja omavalitsus.
Tundub
võib olla naljakas, aga seaduses on kirjas ka see, et omavalitsuse
organ peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel neid tingimusi
täita.
Nimelt on viimastele ka öeldud, seda küll
pakendiseaduse esmase jõustumise järgsest ajast, et ega meile neid
konteinereid küll vaja pole. Eeldatavasti on see minevik.
Äraveo sagedus arutusse
Omavalitsusega
kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende
tekkekohal ehk pakendid teie ukse tagant ära viies. Sel juhul võib
omavalitsuse nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade
tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu.
Loodame,
et süsteem saab senisest inimsõbralikum. Võiks ju tahta ka enamat, aga
igal asjal on hind, mille me iga päev kaupa ostes vaikselt kinni
maksame. Nii et katsume plaanitu ellu viia ja siis saab vaadata, kuidas
edasi.
Loodetavasti saate pakendiasjanduses muutuvast või ka
lihtsalt meeldetuletamiseks taaskasutusorganisatsioonidelt kenasti
teavet, sest seaduse kohaselt peavad teavitusele tehtavad kulutused
olema vähemalt üks protsent taaskasutusorganisatsiooni kalendriaasta
käibest.
Lõpetuseks veel ühest pakendite taaskasutusse võtmisega
seonduvast asjast. Praegune jäätmeseadus kehtestab olmejäätmete
regulaarse äraveo kohustuse tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu
jooksul. Kui aga pakendite väljasortimise tõttu olmejäätmete maht
oluliselt väheneb, peame veel sel aastal võtma arutusse veosageduse
vähendamise.
Kehtiva seaduse kohaselt on see erandina ka praegu võimalik, aga erandi menetlemine on tavaliselt ikka problemaatiline.
Allikas: Tartu Postimees
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6