Tunne Kelam: Vabaduse eest tuleb võidelda iga päev
03.12.2008 | Raivo Feldmann | Riik, Regionaal, Elu
Möödunud reedel viibis terve pika päeva Jõgevamaal Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kes kohtus Mustvee Vene Gümnaasiumi ja Jõgeva Gümnaasiumi õpilastega ning pidas pärastlõunal huvitava loengu "Eesti Vabariik 90. 91 aastat Vabadussõja algusest" Põltsamaa kultuurikeskuses.
Põltsamaa kultuurikeskuse väiksesse saali kogunenud põltsamaalastele loengut alustades kobas Tunne Kelam taskutes, et leida väikest paberitükki, millele oli midagi kirjutatud. Et olukord kaheti mõistetav ei tunduks, kõneles mees: "Otsisin oma taskutest paberit ja mulle meenus lugu ühest kuulsast dirigendist, kes enne orkestri juhatamise juurde asumist võttis alati taskust paberi. Vaatas paberit. Pani paberi taskusse tagasi ja juhatas siis orkestrit suurepäraselt. Kõik arvasid, et sellel paberil on kirjas tema suure kunsti saladus. Pärast mehe surma aga selgus, et paberile oli kirjutatud ainult - viiulid vasakul, tšellod paremal. See näitab, et kõik algab lihtsatest valikutest," kõneles Tunne Kelam oma paberiotsimise selgituseks.
Vabaduse tahet oli ja on tarvis tõestada
Tunne Kelam leiab, et 90 aastat tagasi kuulutati välja mitte vabadus, vaid vabaduse tahe, mida alles tuli maailmale ja ka iseendale tõestama hakata. Tookord oli moes sotsialism ja rahvusriike peeti eelmise sajandi igandiks. "Vabaduse eksam kestis pärast vabaduse väljakuulutamist terve aasta, mille vältel eesti rahvas tõestas, et ta väärib vabadust," märkis Tunne Kelam, kelle sõnul esimene ime on see, et eestlased suutsid Vabadussõja võita, ja teine, veelgi suurem ime on see, et Eesti Vabariik suudeti pärast pikka okupatsiooniaega taastada.
Eesti Vabariigi taastamise võimalusega ei osanud pika aja jooksul mitte keegi arvestada. Isegi väga rahvusmeelsed ja kõrgelt haritud inimesed ei uskunud, et nende silmad veel Eesti Vabariiki kunagi näevad. Ka lääneriikides ei usutud, et NSVL võiks kokku variseda. "Veelgi suurem ime on aga see, et Eesti Vabariik taastati ilma kodusõjata, mis välismaiseid ajaloo uurijaid tõsiselt hämmastab," mainis Tunne Kelam teisest imest rääkides. Samas ei pea Kelam Eestit üksinda vastutavaks Nõukogude Liidu lagunemise eest, sest tegelikult tegi otsa lahti Boriss Jeltsin sellega, et kuulutas Venemaa iseseisvaks riigiks. Küll aga toimus enne NSVLi lagunemist Eestis kaks ikestatud rahvaste konverentsi, kus lehvisid vabalt kõigi konverentsidel osalenud ikestatud rahvaste lipud ja seda juba 1989. aastal.
Eesti oli teistele eeskujuks
NSVL ikestatud rahvaste esimene konverents korraldati 1988. aastal Ukrainas. Teine konverents toimus Viljandimaal Loodi mõisas 1989. aasta aprillis ja kolmas 1991. aasta jaanuris Maardu mõisas. Kui esimese konverentsi toimumise ajal arvati kõikjal, et uuendused saavad tulla ainult läbi kompartei, siis tänu Eesti positiivsele eeskujule oli 1991. aastaks juba paljudes NSVL piirkondades loodud Eesti Kongressi tüüpi alternatiivseid poliitilisi liikumisi. "Oli huvitav vaadata, kuidas Eesti mudel oli pooleteise aasta jooksul eeskujuna toiminud. Mitmes liiduvabariigis valiti selle aja jooksul kongressid ja alternatiivsed parlamendid. Kahes kohas oli moodustatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei jne," tõi Kelam välja Eesti positiivse eeskuju nendel väga keerulistel NSVL lagunemisele aluse pannud aastatel.
Igasugune vabadus ja demokraatia toimib ainult valikuvõimaluste kaudu. Just Eesti näitas erinevate valikuvõimaluste loomisel head eeskuju, millest siin-seal NSVLi territooriumil ka õpetust võeti. Eestis pühitseti kõneleja sõnul selle aasta 20. augustil esimese mittekommunistliku partei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise kahekümnendat aastapäeva. Tegemist oli tegelikult NSVLi territooriumil esimese poliitilise parteiga, mis ei olnud osa kommunistlikust parteist. "Seni loodi NSVLi territooriumil küll näiteks kultuuriseltse ja igasuguseid muid organisatsioone, kuid poliitilisi parteisid ei juletud luua, sest kardeti võimalikke karistusi. Samal ajal pakkusid reformimeelsed kommunistid soovijatele näiteks autonoomiat, kultuurivabadust jne, kuid seda kõike NSVLi koosseisust lahkumata," tõi Tunne Kelam välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise positiivse eeskuju paljudele NSVLi ikestatud rahvastele. ERSP asutamisel välja kuulutatud ideed said teoks partei loomisest täpselt kolme aasta pärast, 20. augustil 1991. aastal, kui kuulutati välja taasiseseisvunud Eesti Vabariik.
Kodakondsuse nullvariant oleks viinud Eesti kaosesse
Eesti Vabariik taastati täielikult iseseisva rahvusriigina, mis peab tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seda saab Tunne Kelami sõnul tagada ainult Eesti rahvusriik.
Enne rahvusriigina taastamist oli päevakorras ka Nõukogude Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. "Päevakorras oli Savisaare nullvariant, mis oleks tähendanud kõigile immigrantidele, Nõukogude armee sõduritele jne automaatselt kodakondsuse andmist. Kui nii oleks läinud, siis me poleks täna siin, kus me oleme. Me poleks Euroopa Liidus ega NATOs. Juba esimestel valimistel oleksid moskvameelsed jõud saatnud Eesti parlamenti sellise esinduse, mis oleks blokeerinud igasuguse lääne suunas liikumise," on Tunne Kelam veendunud. Tema sõnul oleks Eesti praegu Moldova-taoline kakskeelne riik. Ülemnõukogus oleks edasi räägitud kahte keelt ja Eesti poleks mitte kunagi suutnud Moskva haardest vabaneda.
Suuremad arusaamatused hoidis ära Eesti Kodanike Komitee
Järgmine aasta on teadupärast pühendatud Eesti Kodanike Komitee liikumise kahekümnendale juubelile. Samas kakskümmend aastat tagasi tundus Kodanike Komitee liikumise algatamine täiesti hullumeelsena. "Me teadsime, et Eesti Vabariik kehtib õiguslikult edasi, kuid see kõik oli ainult põhimõtted ja ilus teooria. Kui aga on olemas õiguslikult järjepidev Eesti Vabariik, siis on olemas ka kodanikkond, kes tuleb kindlaks teha. Selleks kutsutigi ellu Kodanike Komiteede liikumine," meenutas Tunne Kelam.
Eesti Kodanike Komiteede liikumise kuulutasid välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit. Tegemist oli sündmusega, mis tekitas ka Tunne Kelamis äärmiselt suurt kõhedust ja ebakindlust, sest eesmärgiks oli sisuliselt rahvaloenduse korraldamine, kuid puudus raha ja organisatsioon, mis selle läbi viiks. Ajakirjanduses ilmusid ainult negatiivse sisuga artiklid, mis päädisid rahva hirmutamisega laadis, et kodanikuks kirjapanemine tähendab Siberisse sõitmist jne. Vaatamata kõigele saadi aga 1989. aasta juuliks kirja 100 000 kodanikku ja aasta lõpuks juba ca 600 000 kodanikku. Kokku pani aga ennast koos oma lastega kirja koguni 790 000 kodanikku. Just nemad valisid täiesti vabadel valimistel Eesti Kongressi.
Väga oluliseks lahenduseks seoses Kodanike Komiteedega peab Tunne Kelam seda, et registreerimise võimalus anti ka neile, kes kodanikud ei ole, kuid kes sooviksid tulevikus Eesti kodanikuks saada. "See oli hullumeelne idee. Tollal olime NSVLs ning ka KGB ja Nõukogude armee olid siin. Samas lubasime anda nendele, kes ennast kirja panevad, Eesti kodakondsuse ilma lisanõueteta. 60 000 mittekodanikku pani ennast kirja, et taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, mida tegelikult ei olnud siis veel üldse olemaski. Kui nüüd rääkida kodusõja ja vägivalla vältimisest, siis need mittekodanikud, kes uskusid Eesti Vabariiki, andsid sellesse suurima panuse. Me lõime mittekodanikele võimaluse meie iseseisvumise toetamise eest kodanikuks saada. Just see lõi lõhki Interrinde ja takistas neid jõude, kelle huvides oleks olnud kodusõja puhkemine," on Tunne Kelam kindel.
Vabadussõda jätkub ka praegu
Eesti eelnev ajalookogemus näitab, et suudame uskumatuid asju saavutada, kuid võime saavutatu ka maha mängida. Seetõttu on äärmiselt tähtis osata vabadust hinnata ja vajadusel seda ka kaitsta. "See ei saa olla ainult rahaküsimus ega ka ainult elukutselise armee küsimus. Meie eeskuju on Soome, kus kaitse on rajatud rahvakaitsele, mida Eestis esindab Kaitseliit," selgitas Eesti ainuvõimalust Tunne Kelam.
Kuulsate aprillirahutuste järel olid Eestile suureks abiks Euroopa Liit ja Euroopa Parlament, kus on tegev ka Tunne Kelam. Just tema eestvedamisel võeti Euroopa Parlamendis vastu selge Eestit toetav tugev resolutsioon, mille vastuvõtmist Venemaa juhtkond mitte üldse näha ei tahtnud. Nimelt tegid Venemaa saatkonna töötajad kõik, mis võimalik, et Eestit toetavat resolutsiooni üldse olema ei saaks. "Meile oli seda resolutsiooni väga vaja, sest Venemaa poolt jälgiti ja jälgitakse väga täpselt, milline on Euroopa Liidu reaktsioon; kui tugev või üksmeelne on toetus, kas resolutsiooni algatavad ainult baltlased või on algatajate hulgas ka Euroopa juhtivaid poliitikuid; kas resolutsioon võetakse vastu suure häälteenamusega jne," teab Tunne Kelam.
Meie kõigi rõõmuks võeti Euroopa Parlamendis tänu Tunne Kelami tublile tööle vastu tugev Eestit toetav resolutsioon, mis avaldas mõju ka Venemaale. Kõneleja sõnul on Venemaa tänu resolutsioonile meid mõneks ajaks rahule jätnud, kuid see ei tähenda, et võiksime istuda käed rüpes. Samas on tegemist väga hea näitega sellest, et meil tuleb pidada vabadussõda pidevalt ka praegu. On väga hea näitaja, et Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud on võimelised Eesti huvide eest Euroopas võitlema ja ka võitma. "Midagi ei toimu iseenesest. Kõige eest tuleb võidelda. Kui aga midagi, mille eest võideldakse, vastu võetakse, siis lõpptulemus peab olema võimalikult selges ja jõulises vormis," ütles loengu lõpetuseks Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.
Pärast loengut esitasid kuulajad Tunne Kelamile küsimusi, mis said ka ammendavad vastused.
Kui ohtlik on Eestile liikumine Öine Vahtkond?
"Et Kaitsepolitsei laseb Öisel Vahtkonnal tegutseda, näitab, et oht Eestile ei ole oluline. Nagu aru saada võib, on nad ka ise kõhkleval seisukohal ega taotle tegelikult Ida-Virumaa autonoomiat. Eesti riigil on võimalik kahte moodi käituda. Kas lubada neil tegutseda ja näidata sellega, et nende mõju on marginaalne, või siis ära keelata. See on Eesti täitevvõimu otsustus ja vastutus. Mulle isiklikult tundub küll, et Eesti on praegu Venemaa jaoks siiski päevakorrast maas."
Miks Euroopa Liit käitub praegu ja üldse Venemaaga väga lahjalt?
Ma olen täiesti nõus sellega, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes on lahja ja kõhklev. Põhjuseks on see, et Euroopa Liidul puudub siiani seaduslik alus, mis võimaldaks luua ühtse välis-, kaitse- ja ka energiapoliitika. Kõik algas Saksamaa ja Venemaa kokkuleppest ehitada Läänemerre ühine gaasijuhe, minnes seejuures mööda Balti riikidest ja Poolast. See on näide sellest, kuidas mõned suured Euroopa riigid püüavad luua kahepoolseid suhteid Venemaaga. Samas saavad selliste tehingute halbadest mõjudest aru ka suurriikide poliitikud, sest taolised suhted hakkavad pikemas perspektiivis ka neid endid peksma.
Tarvis on vastu võtta Lissaboni leping, mida tegelikult kõik Euroopa Liidu riigid toetavad, kuid Iirimaa korraldas referendumi ja rahvas hääletas lepingu napilt maha. Euroopa Liidus toimib aga siiani ühehäälsuse põhimõte. Kõik see võimaldab Euroopa suurtel Venemaaga kahepoolsete suhete arendamist. Tegelikult on aga praegu kõige olulisem Euroopa Liidu uute liikmesriikide roll, millest ei saa vanad Euroopa riigid ei üle ega ümber. Näiteks väliskomisjoni esimees on nüüd poolakas, mis kõik tähendab, et enam ei saa olla nii räiget oma huvides tegutsemist kui varem. Minu arvates üle asjaosaliste peade ei saa Euroopa Liidu suurriigid praegu enam ühtegi teistele liikmesriikidele olulise mõjuga lepingut Venemaaga kahepoolselt sõlmida.
Kuidas suhtuda Keskerakonda, millel on suhted Putini parteiga?
Keskerakonna suhted Moskvaga on muidugi Keskerakonna enda vastutus. Juba paar aastat tagasi, kui Keskerakond Moskvaga suhted sõlmis, tekitas see Eestis parajat poleemikat. Eriti aga praegu Gruusia invasiooni taustal, kui Keskerakonna delegatsioon käis Moskvas Putini partei kongressil. Tegemist on probleemiga, kus Eesti kodanikud peavad valimistel oma selge seisukoha võtma. Praegune Putini partei sarnaneb juba näiteks kolmekümnendate aastate keskpaiga Hitleri parteiga, millele Keskerakonna suhtlemine Putini parteiga moraalselt kaasa aitab. See on tegelikult tõsine küsimus.
Möödunud reedel viibis terve pika päeva Jõgevamaal Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kes kohtus Mustvee Vene Gümnaasiumi ja Jõgeva Gümnaasiumi õpilastega ning pidas pärastlõunal huvitava loengu "Eesti Vabariik 90. 91 aastat Vabadussõja algusest" Põltsamaa kultuurikeskuses.
Põltsamaa kultuurikeskuse väiksesse saali kogunenud põltsamaalastele loengut alustades kobas Tunne Kelam taskutes, et leida väikest paberitükki, millele oli midagi kirjutatud. Et olukord kaheti mõistetav ei tunduks, kõneles mees: "Otsisin oma taskutest paberit ja mulle meenus lugu ühest kuulsast dirigendist, kes enne orkestri juhatamise juurde asumist võttis alati taskust paberi. Vaatas paberit. Pani paberi taskusse tagasi ja juhatas siis orkestrit suurepäraselt. Kõik arvasid, et sellel paberil on kirjas tema suure kunsti saladus. Pärast mehe surma aga selgus, et paberile oli kirjutatud ainult - viiulid vasakul, tšellod paremal. See näitab, et kõik algab lihtsatest valikutest," kõneles Tunne Kelam oma paberiotsimise selgituseks.
Vabaduse tahet oli ja on tarvis tõestada
Tunne Kelam leiab, et 90 aastat tagasi kuulutati välja mitte vabadus, vaid vabaduse tahe, mida alles tuli maailmale ja ka iseendale tõestama hakata. Tookord oli moes sotsialism ja rahvusriike peeti eelmise sajandi igandiks. "Vabaduse eksam kestis pärast vabaduse väljakuulutamist terve aasta, mille vältel eesti rahvas tõestas, et ta väärib vabadust," märkis Tunne Kelam, kelle sõnul esimene ime on see, et eestlased suutsid Vabadussõja võita, ja teine, veelgi suurem ime on see, et Eesti Vabariik suudeti pärast pikka okupatsiooniaega taastada.
Eesti Vabariigi taastamise võimalusega ei osanud pika aja jooksul mitte keegi arvestada. Isegi väga rahvusmeelsed ja kõrgelt haritud inimesed ei uskunud, et nende silmad veel Eesti Vabariiki kunagi näevad. Ka lääneriikides ei usutud, et NSVL võiks kokku variseda. "Veelgi suurem ime on aga see, et Eesti Vabariik taastati ilma kodusõjata, mis välismaiseid ajaloo uurijaid tõsiselt hämmastab," mainis Tunne Kelam teisest imest rääkides. Samas ei pea Kelam Eestit üksinda vastutavaks Nõukogude Liidu lagunemise eest, sest tegelikult tegi otsa lahti Boriss Jeltsin sellega, et kuulutas Venemaa iseseisvaks riigiks. Küll aga toimus enne NSVLi lagunemist Eestis kaks ikestatud rahvaste konverentsi, kus lehvisid vabalt kõigi konverentsidel osalenud ikestatud rahvaste lipud ja seda juba 1989. aastal.
Eesti oli teistele eeskujuks
NSVL ikestatud rahvaste esimene konverents korraldati 1988. aastal Ukrainas. Teine konverents toimus Viljandimaal Loodi mõisas 1989. aasta aprillis ja kolmas 1991. aasta jaanuris Maardu mõisas. Kui esimese konverentsi toimumise ajal arvati kõikjal, et uuendused saavad tulla ainult läbi kompartei, siis tänu Eesti positiivsele eeskujule oli 1991. aastaks juba paljudes NSVL piirkondades loodud Eesti Kongressi tüüpi alternatiivseid poliitilisi liikumisi. "Oli huvitav vaadata, kuidas Eesti mudel oli pooleteise aasta jooksul eeskujuna toiminud. Mitmes liiduvabariigis valiti selle aja jooksul kongressid ja alternatiivsed parlamendid. Kahes kohas oli moodustatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei jne," tõi Kelam välja Eesti positiivse eeskuju nendel väga keerulistel NSVL lagunemisele aluse pannud aastatel.
Igasugune vabadus ja demokraatia toimib ainult valikuvõimaluste kaudu. Just Eesti näitas erinevate valikuvõimaluste loomisel head eeskuju, millest siin-seal NSVLi territooriumil ka õpetust võeti. Eestis pühitseti kõneleja sõnul selle aasta 20. augustil esimese mittekommunistliku partei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise kahekümnendat aastapäeva. Tegemist oli tegelikult NSVLi territooriumil esimese poliitilise parteiga, mis ei olnud osa kommunistlikust parteist. "Seni loodi NSVLi territooriumil küll näiteks kultuuriseltse ja igasuguseid muid organisatsioone, kuid poliitilisi parteisid ei juletud luua, sest kardeti võimalikke karistusi. Samal ajal pakkusid reformimeelsed kommunistid soovijatele näiteks autonoomiat, kultuurivabadust jne, kuid seda kõike NSVLi koosseisust lahkumata," tõi Tunne Kelam välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise positiivse eeskuju paljudele NSVLi ikestatud rahvastele. ERSP asutamisel välja kuulutatud ideed said teoks partei loomisest täpselt kolme aasta pärast, 20. augustil 1991. aastal, kui kuulutati välja taasiseseisvunud Eesti Vabariik.
Kodakondsuse nullvariant oleks viinud Eesti kaosesse
Eesti Vabariik taastati täielikult iseseisva rahvusriigina, mis peab tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seda saab Tunne Kelami sõnul tagada ainult Eesti rahvusriik.
Enne rahvusriigina taastamist oli päevakorras ka Nõukogude Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. "Päevakorras oli Savisaare nullvariant, mis oleks tähendanud kõigile immigrantidele, Nõukogude armee sõduritele jne automaatselt kodakondsuse andmist. Kui nii oleks läinud, siis me poleks täna siin, kus me oleme. Me poleks Euroopa Liidus ega NATOs. Juba esimestel valimistel oleksid moskvameelsed jõud saatnud Eesti parlamenti sellise esinduse, mis oleks blokeerinud igasuguse lääne suunas liikumise," on Tunne Kelam veendunud. Tema sõnul oleks Eesti praegu Moldova-taoline kakskeelne riik. Ülemnõukogus oleks edasi räägitud kahte keelt ja Eesti poleks mitte kunagi suutnud Moskva haardest vabaneda.
Suuremad arusaamatused hoidis ära Eesti Kodanike Komitee
Järgmine aasta on teadupärast pühendatud Eesti Kodanike Komitee liikumise kahekümnendale juubelile. Samas kakskümmend aastat tagasi tundus Kodanike Komitee liikumise algatamine täiesti hullumeelsena. "Me teadsime, et Eesti Vabariik kehtib õiguslikult edasi, kuid see kõik oli ainult põhimõtted ja ilus teooria. Kui aga on olemas õiguslikult järjepidev Eesti Vabariik, siis on olemas ka kodanikkond, kes tuleb kindlaks teha. Selleks kutsutigi ellu Kodanike Komiteede liikumine," meenutas Tunne Kelam.
Eesti Kodanike Komiteede liikumise kuulutasid välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit. Tegemist oli sündmusega, mis tekitas ka Tunne Kelamis äärmiselt suurt kõhedust ja ebakindlust, sest eesmärgiks oli sisuliselt rahvaloenduse korraldamine, kuid puudus raha ja organisatsioon, mis selle läbi viiks. Ajakirjanduses ilmusid ainult negatiivse sisuga artiklid, mis päädisid rahva hirmutamisega laadis, et kodanikuks kirjapanemine tähendab Siberisse sõitmist jne. Vaatamata kõigele saadi aga 1989. aasta juuliks kirja 100 000 kodanikku ja aasta lõpuks juba ca 600 000 kodanikku. Kokku pani aga ennast koos oma lastega kirja koguni 790 000 kodanikku. Just nemad valisid täiesti vabadel valimistel Eesti Kongressi.
Väga oluliseks lahenduseks seoses Kodanike Komiteedega peab Tunne Kelam seda, et registreerimise võimalus anti ka neile, kes kodanikud ei ole, kuid kes sooviksid tulevikus Eesti kodanikuks saada. "See oli hullumeelne idee. Tollal olime NSVLs ning ka KGB ja Nõukogude armee olid siin. Samas lubasime anda nendele, kes ennast kirja panevad, Eesti kodakondsuse ilma lisanõueteta. 60 000 mittekodanikku pani ennast kirja, et taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, mida tegelikult ei olnud siis veel üldse olemaski. Kui nüüd rääkida kodusõja ja vägivalla vältimisest, siis need mittekodanikud, kes uskusid Eesti Vabariiki, andsid sellesse suurima panuse. Me lõime mittekodanikele võimaluse meie iseseisvumise toetamise eest kodanikuks saada. Just see lõi lõhki Interrinde ja takistas neid jõude, kelle huvides oleks olnud kodusõja puhkemine," on Tunne Kelam kindel.
Vabadussõda jätkub ka praegu
Eesti eelnev ajalookogemus näitab, et suudame uskumatuid asju saavutada, kuid võime saavutatu ka maha mängida. Seetõttu on äärmiselt tähtis osata vabadust hinnata ja vajadusel seda ka kaitsta. "See ei saa olla ainult rahaküsimus ega ka ainult elukutselise armee küsimus. Meie eeskuju on Soome, kus kaitse on rajatud rahvakaitsele, mida Eestis esindab Kaitseliit," selgitas Eesti ainuvõimalust Tunne Kelam.
Kuulsate aprillirahutuste järel olid Eestile suureks abiks Euroopa Liit ja Euroopa Parlament, kus on tegev ka Tunne Kelam. Just tema eestvedamisel võeti Euroopa Parlamendis vastu selge Eestit toetav tugev resolutsioon, mille vastuvõtmist Venemaa juhtkond mitte üldse näha ei tahtnud. Nimelt tegid Venemaa saatkonna töötajad kõik, mis võimalik, et Eestit toetavat resolutsiooni üldse olema ei saaks. "Meile oli seda resolutsiooni väga vaja, sest Venemaa poolt jälgiti ja jälgitakse väga täpselt, milline on Euroopa Liidu reaktsioon; kui tugev või üksmeelne on toetus, kas resolutsiooni algatavad ainult baltlased või on algatajate hulgas ka Euroopa juhtivaid poliitikuid; kas resolutsioon võetakse vastu suure häälteenamusega jne," teab Tunne Kelam.
Meie kõigi rõõmuks võeti Euroopa Parlamendis tänu Tunne Kelami tublile tööle vastu tugev Eestit toetav resolutsioon, mis avaldas mõju ka Venemaale. Kõneleja sõnul on Venemaa tänu resolutsioonile meid mõneks ajaks rahule jätnud, kuid see ei tähenda, et võiksime istuda käed rüpes. Samas on tegemist väga hea näitega sellest, et meil tuleb pidada vabadussõda pidevalt ka praegu. On väga hea näitaja, et Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud on võimelised Eesti huvide eest Euroopas võitlema ja ka võitma. "Midagi ei toimu iseenesest. Kõige eest tuleb võidelda. Kui aga midagi, mille eest võideldakse, vastu võetakse, siis lõpptulemus peab olema võimalikult selges ja jõulises vormis," ütles loengu lõpetuseks Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.
Pärast loengut esitasid kuulajad Tunne Kelamile küsimusi, mis said ka ammendavad vastused.
Kui ohtlik on Eestile liikumine Öine Vahtkond?
"Et Kaitsepolitsei laseb Öisel Vahtkonnal tegutseda, näitab, et oht Eestile ei ole oluline. Nagu aru saada võib, on nad ka ise kõhkleval seisukohal ega taotle tegelikult Ida-Virumaa autonoomiat. Eesti riigil on võimalik kahte moodi käituda. Kas lubada neil tegutseda ja näidata sellega, et nende mõju on marginaalne, või siis ära keelata. See on Eesti täitevvõimu otsustus ja vastutus. Mulle isiklikult tundub küll, et Eesti on praegu Venemaa jaoks siiski päevakorrast maas."
Miks Euroopa Liit käitub praegu ja üldse Venemaaga väga lahjalt?
Ma olen täiesti nõus sellega, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes on lahja ja kõhklev. Põhjuseks on see, et Euroopa Liidul puudub siiani seaduslik alus, mis võimaldaks luua ühtse välis-, kaitse- ja ka energiapoliitika. Kõik algas Saksamaa ja Venemaa kokkuleppest ehitada Läänemerre ühine gaasijuhe, minnes seejuures mööda Balti riikidest ja Poolast. See on näide sellest, kuidas mõned suured Euroopa riigid püüavad luua kahepoolseid suhteid Venemaaga. Samas saavad selliste tehingute halbadest mõjudest aru ka suurriikide poliitikud, sest taolised suhted hakkavad pikemas perspektiivis ka neid endid peksma.
Tarvis on vastu võtta Lissaboni leping, mida tegelikult kõik Euroopa Liidu riigid toetavad, kuid Iirimaa korraldas referendumi ja rahvas hääletas lepingu napilt maha. Euroopa Liidus toimib aga siiani ühehäälsuse põhimõte. Kõik see võimaldab Euroopa suurtel Venemaaga kahepoolsete suhete arendamist. Tegelikult on aga praegu kõige olulisem Euroopa Liidu uute liikmesriikide roll, millest ei saa vanad Euroopa riigid ei üle ega ümber. Näiteks väliskomisjoni esimees on nüüd poolakas, mis kõik tähendab, et enam ei saa olla nii räiget oma huvides tegutsemist kui varem. Minu arvates üle asjaosaliste peade ei saa Euroopa Liidu suurriigid praegu enam ühtegi teistele liikmesriikidele olulise mõjuga lepingut Venemaaga kahepoolselt sõlmida.
Kuidas suhtuda Keskerakonda, millel on suhted Putini parteiga?
Keskerakonna suhted Moskvaga on muidugi Keskerakonna enda vastutus. Juba paar aastat tagasi, kui Keskerakond Moskvaga suhted sõlmis, tekitas see Eestis parajat poleemikat. Eriti aga praegu Gruusia invasiooni taustal, kui Keskerakonna delegatsioon käis Moskvas Putini partei kongressil. Tegemist on probleemiga, kus Eesti kodanikud peavad valimistel oma selge seisukoha võtma. Praegune Putini partei sarnaneb juba näiteks kolmekümnendate aastate keskpaiga Hitleri parteiga, millele Keskerakonna suhtlemine Putini parteiga moraalselt kaasa aitab. See on tegelikult tõsine küsimus.
Möödunud reedel viibis terve pika päeva Jõgevamaal Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kes kohtus Mustvee Vene Gümnaasiumi ja Jõgeva Gümnaasiumi õpilastega ning pidas pärastlõunal huvitava loengu "Eesti Vabariik 90. 91 aastat Vabadussõja algusest" Põltsamaa kultuurikeskuses.
Põltsamaa kultuurikeskuse väiksesse saali kogunenud põltsamaalastele loengut alustades kobas Tunne Kelam taskutes, et leida väikest paberitükki, millele oli midagi kirjutatud. Et olukord kaheti mõistetav ei tunduks, kõneles mees: "Otsisin oma taskutest paberit ja mulle meenus lugu ühest kuulsast dirigendist, kes enne orkestri juhatamise juurde asumist võttis alati taskust paberi. Vaatas paberit. Pani paberi taskusse tagasi ja juhatas siis orkestrit suurepäraselt. Kõik arvasid, et sellel paberil on kirjas tema suure kunsti saladus. Pärast mehe surma aga selgus, et paberile oli kirjutatud ainult - viiulid vasakul, tšellod paremal. See näitab, et kõik algab lihtsatest valikutest," kõneles Tunne Kelam oma paberiotsimise selgituseks.
Vabaduse tahet oli ja on tarvis tõestada
Tunne Kelam leiab, et 90 aastat tagasi kuulutati välja mitte vabadus, vaid vabaduse tahe, mida alles tuli maailmale ja ka iseendale tõestama hakata. Tookord oli moes sotsialism ja rahvusriike peeti eelmise sajandi igandiks. "Vabaduse eksam kestis pärast vabaduse väljakuulutamist terve aasta, mille vältel eesti rahvas tõestas, et ta väärib vabadust," märkis Tunne Kelam, kelle sõnul esimene ime on see, et eestlased suutsid Vabadussõja võita, ja teine, veelgi suurem ime on see, et Eesti Vabariik suudeti pärast pikka okupatsiooniaega taastada.
Eesti Vabariigi taastamise võimalusega ei osanud pika aja jooksul mitte keegi arvestada. Isegi väga rahvusmeelsed ja kõrgelt haritud inimesed ei uskunud, et nende silmad veel Eesti Vabariiki kunagi näevad. Ka lääneriikides ei usutud, et NSVL võiks kokku variseda. "Veelgi suurem ime on aga see, et Eesti Vabariik taastati ilma kodusõjata, mis välismaiseid ajaloo uurijaid tõsiselt hämmastab," mainis Tunne Kelam teisest imest rääkides. Samas ei pea Kelam Eestit üksinda vastutavaks Nõukogude Liidu lagunemise eest, sest tegelikult tegi otsa lahti Boriss Jeltsin sellega, et kuulutas Venemaa iseseisvaks riigiks. Küll aga toimus enne NSVLi lagunemist Eestis kaks ikestatud rahvaste konverentsi, kus lehvisid vabalt kõigi konverentsidel osalenud ikestatud rahvaste lipud ja seda juba 1989. aastal.
Eesti oli teistele eeskujuks
NSVL ikestatud rahvaste esimene konverents korraldati 1988. aastal Ukrainas. Teine konverents toimus Viljandimaal Loodi mõisas 1989. aasta aprillis ja kolmas 1991. aasta jaanuris Maardu mõisas. Kui esimese konverentsi toimumise ajal arvati kõikjal, et uuendused saavad tulla ainult läbi kompartei, siis tänu Eesti positiivsele eeskujule oli 1991. aastaks juba paljudes NSVL piirkondades loodud Eesti Kongressi tüüpi alternatiivseid poliitilisi liikumisi. "Oli huvitav vaadata, kuidas Eesti mudel oli pooleteise aasta jooksul eeskujuna toiminud. Mitmes liiduvabariigis valiti selle aja jooksul kongressid ja alternatiivsed parlamendid. Kahes kohas oli moodustatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei jne," tõi Kelam välja Eesti positiivse eeskuju nendel väga keerulistel NSVL lagunemisele aluse pannud aastatel.
Igasugune vabadus ja demokraatia toimib ainult valikuvõimaluste kaudu. Just Eesti näitas erinevate valikuvõimaluste loomisel head eeskuju, millest siin-seal NSVLi territooriumil ka õpetust võeti. Eestis pühitseti kõneleja sõnul selle aasta 20. augustil esimese mittekommunistliku partei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise kahekümnendat aastapäeva. Tegemist oli tegelikult NSVLi territooriumil esimese poliitilise parteiga, mis ei olnud osa kommunistlikust parteist. "Seni loodi NSVLi territooriumil küll näiteks kultuuriseltse ja igasuguseid muid organisatsioone, kuid poliitilisi parteisid ei juletud luua, sest kardeti võimalikke karistusi. Samal ajal pakkusid reformimeelsed kommunistid soovijatele näiteks autonoomiat, kultuurivabadust jne, kuid seda kõike NSVLi koosseisust lahkumata," tõi Tunne Kelam välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise positiivse eeskuju paljudele NSVLi ikestatud rahvastele. ERSP asutamisel välja kuulutatud ideed said teoks partei loomisest täpselt kolme aasta pärast, 20. augustil 1991. aastal, kui kuulutati välja taasiseseisvunud Eesti Vabariik.
Kodakondsuse nullvariant oleks viinud Eesti kaosesse
Eesti Vabariik taastati täielikult iseseisva rahvusriigina, mis peab tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seda saab Tunne Kelami sõnul tagada ainult Eesti rahvusriik.
Enne rahvusriigina taastamist oli päevakorras ka Nõukogude Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. "Päevakorras oli Savisaare nullvariant, mis oleks tähendanud kõigile immigrantidele, Nõukogude armee sõduritele jne automaatselt kodakondsuse andmist. Kui nii oleks läinud, siis me poleks täna siin, kus me oleme. Me poleks Euroopa Liidus ega NATOs. Juba esimestel valimistel oleksid moskvameelsed jõud saatnud Eesti parlamenti sellise esinduse, mis oleks blokeerinud igasuguse lääne suunas liikumise," on Tunne Kelam veendunud. Tema sõnul oleks Eesti praegu Moldova-taoline kakskeelne riik. Ülemnõukogus oleks edasi räägitud kahte keelt ja Eesti poleks mitte kunagi suutnud Moskva haardest vabaneda.
Suuremad arusaamatused hoidis ära Eesti Kodanike Komitee
Järgmine aasta on teadupärast pühendatud Eesti Kodanike Komitee liikumise kahekümnendale juubelile. Samas kakskümmend aastat tagasi tundus Kodanike Komitee liikumise algatamine täiesti hullumeelsena. "Me teadsime, et Eesti Vabariik kehtib õiguslikult edasi, kuid see kõik oli ainult põhimõtted ja ilus teooria. Kui aga on olemas õiguslikult järjepidev Eesti Vabariik, siis on olemas ka kodanikkond, kes tuleb kindlaks teha. Selleks kutsutigi ellu Kodanike Komiteede liikumine," meenutas Tunne Kelam.
Eesti Kodanike Komiteede liikumise kuulutasid välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit. Tegemist oli sündmusega, mis tekitas ka Tunne Kelamis äärmiselt suurt kõhedust ja ebakindlust, sest eesmärgiks oli sisuliselt rahvaloenduse korraldamine, kuid puudus raha ja organisatsioon, mis selle läbi viiks. Ajakirjanduses ilmusid ainult negatiivse sisuga artiklid, mis päädisid rahva hirmutamisega laadis, et kodanikuks kirjapanemine tähendab Siberisse sõitmist jne. Vaatamata kõigele saadi aga 1989. aasta juuliks kirja 100 000 kodanikku ja aasta lõpuks juba ca 600 000 kodanikku. Kokku pani aga ennast koos oma lastega kirja koguni 790 000 kodanikku. Just nemad valisid täiesti vabadel valimistel Eesti Kongressi.
Väga oluliseks lahenduseks seoses Kodanike Komiteedega peab Tunne Kelam seda, et registreerimise võimalus anti ka neile, kes kodanikud ei ole, kuid kes sooviksid tulevikus Eesti kodanikuks saada. "See oli hullumeelne idee. Tollal olime NSVLs ning ka KGB ja Nõukogude armee olid siin. Samas lubasime anda nendele, kes ennast kirja panevad, Eesti kodakondsuse ilma lisanõueteta. 60 000 mittekodanikku pani ennast kirja, et taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, mida tegelikult ei olnud siis veel üldse olemaski. Kui nüüd rääkida kodusõja ja vägivalla vältimisest, siis need mittekodanikud, kes uskusid Eesti Vabariiki, andsid sellesse suurima panuse. Me lõime mittekodanikele võimaluse meie iseseisvumise toetamise eest kodanikuks saada. Just see lõi lõhki Interrinde ja takistas neid jõude, kelle huvides oleks olnud kodusõja puhkemine," on Tunne Kelam kindel.
Vabadussõda jätkub ka praegu
Eesti eelnev ajalookogemus näitab, et suudame uskumatuid asju saavutada, kuid võime saavutatu ka maha mängida. Seetõttu on äärmiselt tähtis osata vabadust hinnata ja vajadusel seda ka kaitsta. "See ei saa olla ainult rahaküsimus ega ka ainult elukutselise armee küsimus. Meie eeskuju on Soome, kus kaitse on rajatud rahvakaitsele, mida Eestis esindab Kaitseliit," selgitas Eesti ainuvõimalust Tunne Kelam.
Kuulsate aprillirahutuste järel olid Eestile suureks abiks Euroopa Liit ja Euroopa Parlament, kus on tegev ka Tunne Kelam. Just tema eestvedamisel võeti Euroopa Parlamendis vastu selge Eestit toetav tugev resolutsioon, mille vastuvõtmist Venemaa juhtkond mitte üldse näha ei tahtnud. Nimelt tegid Venemaa saatkonna töötajad kõik, mis võimalik, et Eestit toetavat resolutsiooni üldse olema ei saaks. "Meile oli seda resolutsiooni väga vaja, sest Venemaa poolt jälgiti ja jälgitakse väga täpselt, milline on Euroopa Liidu reaktsioon; kui tugev või üksmeelne on toetus, kas resolutsiooni algatavad ainult baltlased või on algatajate hulgas ka Euroopa juhtivaid poliitikuid; kas resolutsioon võetakse vastu suure häälteenamusega jne," teab Tunne Kelam.
Meie kõigi rõõmuks võeti Euroopa Parlamendis tänu Tunne Kelami tublile tööle vastu tugev Eestit toetav resolutsioon, mis avaldas mõju ka Venemaale. Kõneleja sõnul on Venemaa tänu resolutsioonile meid mõneks ajaks rahule jätnud, kuid see ei tähenda, et võiksime istuda käed rüpes. Samas on tegemist väga hea näitega sellest, et meil tuleb pidada vabadussõda pidevalt ka praegu. On väga hea näitaja, et Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud on võimelised Eesti huvide eest Euroopas võitlema ja ka võitma. "Midagi ei toimu iseenesest. Kõige eest tuleb võidelda. Kui aga midagi, mille eest võideldakse, vastu võetakse, siis lõpptulemus peab olema võimalikult selges ja jõulises vormis," ütles loengu lõpetuseks Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.
Pärast loengut esitasid kuulajad Tunne Kelamile küsimusi, mis said ka ammendavad vastused.
Kui ohtlik on Eestile liikumine Öine Vahtkond?
"Et Kaitsepolitsei laseb Öisel Vahtkonnal tegutseda, näitab, et oht Eestile ei ole oluline. Nagu aru saada võib, on nad ka ise kõhkleval seisukohal ega taotle tegelikult Ida-Virumaa autonoomiat. Eesti riigil on võimalik kahte moodi käituda. Kas lubada neil tegutseda ja näidata sellega, et nende mõju on marginaalne, või siis ära keelata. See on Eesti täitevvõimu otsustus ja vastutus. Mulle isiklikult tundub küll, et Eesti on praegu Venemaa jaoks siiski päevakorrast maas."
Miks Euroopa Liit käitub praegu ja üldse Venemaaga väga lahjalt?
Ma olen täiesti nõus sellega, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes on lahja ja kõhklev. Põhjuseks on see, et Euroopa Liidul puudub siiani seaduslik alus, mis võimaldaks luua ühtse välis-, kaitse- ja ka energiapoliitika. Kõik algas Saksamaa ja Venemaa kokkuleppest ehitada Läänemerre ühine gaasijuhe, minnes seejuures mööda Balti riikidest ja Poolast. See on näide sellest, kuidas mõned suured Euroopa riigid püüavad luua kahepoolseid suhteid Venemaaga. Samas saavad selliste tehingute halbadest mõjudest aru ka suurriikide poliitikud, sest taolised suhted hakkavad pikemas perspektiivis ka neid endid peksma.
Tarvis on vastu võtta Lissaboni leping, mida tegelikult kõik Euroopa Liidu riigid toetavad, kuid Iirimaa korraldas referendumi ja rahvas hääletas lepingu napilt maha. Euroopa Liidus toimib aga siiani ühehäälsuse põhimõte. Kõik see võimaldab Euroopa suurtel Venemaaga kahepoolsete suhete arendamist. Tegelikult on aga praegu kõige olulisem Euroopa Liidu uute liikmesriikide roll, millest ei saa vanad Euroopa riigid ei üle ega ümber. Näiteks väliskomisjoni esimees on nüüd poolakas, mis kõik tähendab, et enam ei saa olla nii räiget oma huvides tegutsemist kui varem. Minu arvates üle asjaosaliste peade ei saa Euroopa Liidu suurriigid praegu enam ühtegi teistele liikmesriikidele olulise mõjuga lepingut Venemaaga kahepoolselt sõlmida.
Kuidas suhtuda Keskerakonda, millel on suhted Putini parteiga?
Keskerakonna suhted Moskvaga on muidugi Keskerakonna enda vastutus. Juba paar aastat tagasi, kui Keskerakond Moskvaga suhted sõlmis, tekitas see Eestis parajat poleemikat. Eriti aga praegu Gruusia invasiooni taustal, kui Keskerakonna delegatsioon käis Moskvas Putini partei kongressil. Tegemist on probleemiga, kus Eesti kodanikud peavad valimistel oma selge seisukoha võtma. Praegune Putini partei sarnaneb juba näiteks kolmekümnendate aastate keskpaiga Hitleri parteiga, millele Keskerakonna suhtlemine Putini parteiga moraalselt kaasa aitab. See on tegelikult tõsine küsimus.
Möödunud reedel viibis terve pika päeva Jõgevamaal Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kes kohtus Mustvee Vene Gümnaasiumi ja Jõgeva Gümnaasiumi õpilastega ning pidas pärastlõunal huvitava loengu "Eesti Vabariik 90. 91 aastat Vabadussõja algusest" Põltsamaa kultuurikeskuses.
Põltsamaa kultuurikeskuse väiksesse saali kogunenud põltsamaalastele loengut alustades kobas Tunne Kelam taskutes, et leida väikest paberitükki, millele oli midagi kirjutatud. Et olukord kaheti mõistetav ei tunduks, kõneles mees: "Otsisin oma taskutest paberit ja mulle meenus lugu ühest kuulsast dirigendist, kes enne orkestri juhatamise juurde asumist võttis alati taskust paberi. Vaatas paberit. Pani paberi taskusse tagasi ja juhatas siis orkestrit suurepäraselt. Kõik arvasid, et sellel paberil on kirjas tema suure kunsti saladus. Pärast mehe surma aga selgus, et paberile oli kirjutatud ainult - viiulid vasakul, tšellod paremal. See näitab, et kõik algab lihtsatest valikutest," kõneles Tunne Kelam oma paberiotsimise selgituseks.
Vabaduse tahet oli ja on tarvis tõestada
Tunne Kelam leiab, et 90 aastat tagasi kuulutati välja mitte vabadus, vaid vabaduse tahe, mida alles tuli maailmale ja ka iseendale tõestama hakata. Tookord oli moes sotsialism ja rahvusriike peeti eelmise sajandi igandiks. "Vabaduse eksam kestis pärast vabaduse väljakuulutamist terve aasta, mille vältel eesti rahvas tõestas, et ta väärib vabadust," märkis Tunne Kelam, kelle sõnul esimene ime on see, et eestlased suutsid Vabadussõja võita, ja teine, veelgi suurem ime on see, et Eesti Vabariik suudeti pärast pikka okupatsiooniaega taastada.
Eesti Vabariigi taastamise võimalusega ei osanud pika aja jooksul mitte keegi arvestada. Isegi väga rahvusmeelsed ja kõrgelt haritud inimesed ei uskunud, et nende silmad veel Eesti Vabariiki kunagi näevad. Ka lääneriikides ei usutud, et NSVL võiks kokku variseda. "Veelgi suurem ime on aga see, et Eesti Vabariik taastati ilma kodusõjata, mis välismaiseid ajaloo uurijaid tõsiselt hämmastab," mainis Tunne Kelam teisest imest rääkides. Samas ei pea Kelam Eestit üksinda vastutavaks Nõukogude Liidu lagunemise eest, sest tegelikult tegi otsa lahti Boriss Jeltsin sellega, et kuulutas Venemaa iseseisvaks riigiks. Küll aga toimus enne NSVLi lagunemist Eestis kaks ikestatud rahvaste konverentsi, kus lehvisid vabalt kõigi konverentsidel osalenud ikestatud rahvaste lipud ja seda juba 1989. aastal.
Eesti oli teistele eeskujuks
NSVL ikestatud rahvaste esimene konverents korraldati 1988. aastal Ukrainas. Teine konverents toimus Viljandimaal Loodi mõisas 1989. aasta aprillis ja kolmas 1991. aasta jaanuris Maardu mõisas. Kui esimese konverentsi toimumise ajal arvati kõikjal, et uuendused saavad tulla ainult läbi kompartei, siis tänu Eesti positiivsele eeskujule oli 1991. aastaks juba paljudes NSVL piirkondades loodud Eesti Kongressi tüüpi alternatiivseid poliitilisi liikumisi. "Oli huvitav vaadata, kuidas Eesti mudel oli pooleteise aasta jooksul eeskujuna toiminud. Mitmes liiduvabariigis valiti selle aja jooksul kongressid ja alternatiivsed parlamendid. Kahes kohas oli moodustatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei jne," tõi Kelam välja Eesti positiivse eeskuju nendel väga keerulistel NSVL lagunemisele aluse pannud aastatel.
Igasugune vabadus ja demokraatia toimib ainult valikuvõimaluste kaudu. Just Eesti näitas erinevate valikuvõimaluste loomisel head eeskuju, millest siin-seal NSVLi territooriumil ka õpetust võeti. Eestis pühitseti kõneleja sõnul selle aasta 20. augustil esimese mittekommunistliku partei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise kahekümnendat aastapäeva. Tegemist oli tegelikult NSVLi territooriumil esimese poliitilise parteiga, mis ei olnud osa kommunistlikust parteist. "Seni loodi NSVLi territooriumil küll näiteks kultuuriseltse ja igasuguseid muid organisatsioone, kuid poliitilisi parteisid ei juletud luua, sest kardeti võimalikke karistusi. Samal ajal pakkusid reformimeelsed kommunistid soovijatele näiteks autonoomiat, kultuurivabadust jne, kuid seda kõike NSVLi koosseisust lahkumata," tõi Tunne Kelam välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise positiivse eeskuju paljudele NSVLi ikestatud rahvastele. ERSP asutamisel välja kuulutatud ideed said teoks partei loomisest täpselt kolme aasta pärast, 20. augustil 1991. aastal, kui kuulutati välja taasiseseisvunud Eesti Vabariik.
Kodakondsuse nullvariant oleks viinud Eesti kaosesse
Eesti Vabariik taastati täielikult iseseisva rahvusriigina, mis peab tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seda saab Tunne Kelami sõnul tagada ainult Eesti rahvusriik.
Enne rahvusriigina taastamist oli päevakorras ka Nõukogude Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. "Päevakorras oli Savisaare nullvariant, mis oleks tähendanud kõigile immigrantidele, Nõukogude armee sõduritele jne automaatselt kodakondsuse andmist. Kui nii oleks läinud, siis me poleks täna siin, kus me oleme. Me poleks Euroopa Liidus ega NATOs. Juba esimestel valimistel oleksid moskvameelsed jõud saatnud Eesti parlamenti sellise esinduse, mis oleks blokeerinud igasuguse lääne suunas liikumise," on Tunne Kelam veendunud. Tema sõnul oleks Eesti praegu Moldova-taoline kakskeelne riik. Ülemnõukogus oleks edasi räägitud kahte keelt ja Eesti poleks mitte kunagi suutnud Moskva haardest vabaneda.
Suuremad arusaamatused hoidis ära Eesti Kodanike Komitee
Järgmine aasta on teadupärast pühendatud Eesti Kodanike Komitee liikumise kahekümnendale juubelile. Samas kakskümmend aastat tagasi tundus Kodanike Komitee liikumise algatamine täiesti hullumeelsena. "Me teadsime, et Eesti Vabariik kehtib õiguslikult edasi, kuid see kõik oli ainult põhimõtted ja ilus teooria. Kui aga on olemas õiguslikult järjepidev Eesti Vabariik, siis on olemas ka kodanikkond, kes tuleb kindlaks teha. Selleks kutsutigi ellu Kodanike Komiteede liikumine," meenutas Tunne Kelam.
Eesti Kodanike Komiteede liikumise kuulutasid välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit. Tegemist oli sündmusega, mis tekitas ka Tunne Kelamis äärmiselt suurt kõhedust ja ebakindlust, sest eesmärgiks oli sisuliselt rahvaloenduse korraldamine, kuid puudus raha ja organisatsioon, mis selle läbi viiks. Ajakirjanduses ilmusid ainult negatiivse sisuga artiklid, mis päädisid rahva hirmutamisega laadis, et kodanikuks kirjapanemine tähendab Siberisse sõitmist jne. Vaatamata kõigele saadi aga 1989. aasta juuliks kirja 100 000 kodanikku ja aasta lõpuks juba ca 600 000 kodanikku. Kokku pani aga ennast koos oma lastega kirja koguni 790 000 kodanikku. Just nemad valisid täiesti vabadel valimistel Eesti Kongressi.
Väga oluliseks lahenduseks seoses Kodanike Komiteedega peab Tunne Kelam seda, et registreerimise võimalus anti ka neile, kes kodanikud ei ole, kuid kes sooviksid tulevikus Eesti kodanikuks saada. "See oli hullumeelne idee. Tollal olime NSVLs ning ka KGB ja Nõukogude armee olid siin. Samas lubasime anda nendele, kes ennast kirja panevad, Eesti kodakondsuse ilma lisanõueteta. 60 000 mittekodanikku pani ennast kirja, et taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, mida tegelikult ei olnud siis veel üldse olemaski. Kui nüüd rääkida kodusõja ja vägivalla vältimisest, siis need mittekodanikud, kes uskusid Eesti Vabariiki, andsid sellesse suurima panuse. Me lõime mittekodanikele võimaluse meie iseseisvumise toetamise eest kodanikuks saada. Just see lõi lõhki Interrinde ja takistas neid jõude, kelle huvides oleks olnud kodusõja puhkemine," on Tunne Kelam kindel.
Vabadussõda jätkub ka praegu
Eesti eelnev ajalookogemus näitab, et suudame uskumatuid asju saavutada, kuid võime saavutatu ka maha mängida. Seetõttu on äärmiselt tähtis osata vabadust hinnata ja vajadusel seda ka kaitsta. "See ei saa olla ainult rahaküsimus ega ka ainult elukutselise armee küsimus. Meie eeskuju on Soome, kus kaitse on rajatud rahvakaitsele, mida Eestis esindab Kaitseliit," selgitas Eesti ainuvõimalust Tunne Kelam.
Kuulsate aprillirahutuste järel olid Eestile suureks abiks Euroopa Liit ja Euroopa Parlament, kus on tegev ka Tunne Kelam. Just tema eestvedamisel võeti Euroopa Parlamendis vastu selge Eestit toetav tugev resolutsioon, mille vastuvõtmist Venemaa juhtkond mitte üldse näha ei tahtnud. Nimelt tegid Venemaa saatkonna töötajad kõik, mis võimalik, et Eestit toetavat resolutsiooni üldse olema ei saaks. "Meile oli seda resolutsiooni väga vaja, sest Venemaa poolt jälgiti ja jälgitakse väga täpselt, milline on Euroopa Liidu reaktsioon; kui tugev või üksmeelne on toetus, kas resolutsiooni algatavad ainult baltlased või on algatajate hulgas ka Euroopa juhtivaid poliitikuid; kas resolutsioon võetakse vastu suure häälteenamusega jne," teab Tunne Kelam.
Meie kõigi rõõmuks võeti Euroopa Parlamendis tänu Tunne Kelami tublile tööle vastu tugev Eestit toetav resolutsioon, mis avaldas mõju ka Venemaale. Kõneleja sõnul on Venemaa tänu resolutsioonile meid mõneks ajaks rahule jätnud, kuid see ei tähenda, et võiksime istuda käed rüpes. Samas on tegemist väga hea näitega sellest, et meil tuleb pidada vabadussõda pidevalt ka praegu. On väga hea näitaja, et Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud on võimelised Eesti huvide eest Euroopas võitlema ja ka võitma. "Midagi ei toimu iseenesest. Kõige eest tuleb võidelda. Kui aga midagi, mille eest võideldakse, vastu võetakse, siis lõpptulemus peab olema võimalikult selges ja jõulises vormis," ütles loengu lõpetuseks Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.
Pärast loengut esitasid kuulajad Tunne Kelamile küsimusi, mis said ka ammendavad vastused.
Kui ohtlik on Eestile liikumine Öine Vahtkond?
"Et Kaitsepolitsei laseb Öisel Vahtkonnal tegutseda, näitab, et oht Eestile ei ole oluline. Nagu aru saada võib, on nad ka ise kõhkleval seisukohal ega taotle tegelikult Ida-Virumaa autonoomiat. Eesti riigil on võimalik kahte moodi käituda. Kas lubada neil tegutseda ja näidata sellega, et nende mõju on marginaalne, või siis ära keelata. See on Eesti täitevvõimu otsustus ja vastutus. Mulle isiklikult tundub küll, et Eesti on praegu Venemaa jaoks siiski päevakorrast maas."
Miks Euroopa Liit käitub praegu ja üldse Venemaaga väga lahjalt?
Ma olen täiesti nõus sellega, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes on lahja ja kõhklev. Põhjuseks on see, et Euroopa Liidul puudub siiani seaduslik alus, mis võimaldaks luua ühtse välis-, kaitse- ja ka energiapoliitika. Kõik algas Saksamaa ja Venemaa kokkuleppest ehitada Läänemerre ühine gaasijuhe, minnes seejuures mööda Balti riikidest ja Poolast. See on näide sellest, kuidas mõned suured Euroopa riigid püüavad luua kahepoolseid suhteid Venemaaga. Samas saavad selliste tehingute halbadest mõjudest aru ka suurriikide poliitikud, sest taolised suhted hakkavad pikemas perspektiivis ka neid endid peksma.
Tarvis on vastu võtta Lissaboni leping, mida tegelikult kõik Euroopa Liidu riigid toetavad, kuid Iirimaa korraldas referendumi ja rahvas hääletas lepingu napilt maha. Euroopa Liidus toimib aga siiani ühehäälsuse põhimõte. Kõik see võimaldab Euroopa suurtel Venemaaga kahepoolsete suhete arendamist. Tegelikult on aga praegu kõige olulisem Euroopa Liidu uute liikmesriikide roll, millest ei saa vanad Euroopa riigid ei üle ega ümber. Näiteks väliskomisjoni esimees on nüüd poolakas, mis kõik tähendab, et enam ei saa olla nii räiget oma huvides tegutsemist kui varem. Minu arvates üle asjaosaliste peade ei saa Euroopa Liidu suurriigid praegu enam ühtegi teistele liikmesriikidele olulise mõjuga lepingut Venemaaga kahepoolselt sõlmida.
Kuidas suhtuda Keskerakonda, millel on suhted Putini parteiga?
Keskerakonna suhted Moskvaga on muidugi Keskerakonna enda vastutus. Juba paar aastat tagasi, kui Keskerakond Moskvaga suhted sõlmis, tekitas see Eestis parajat poleemikat. Eriti aga praegu Gruusia invasiooni taustal, kui Keskerakonna delegatsioon käis Moskvas Putini partei kongressil. Tegemist on probleemiga, kus Eesti kodanikud peavad valimistel oma selge seisukoha võtma. Praegune Putini partei sarnaneb juba näiteks kolmekümnendate aastate keskpaiga Hitleri parteiga, millele Keskerakonna suhtlemine Putini parteiga moraalselt kaasa aitab. See on tegelikult tõsine küsimus.
Allikas: Vali Uudised
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6