Intervjuu: Tõnis Lukas: Gümnaasiumil on teised eesmärgid kui põhikoolil

16.12.2008 | Jaanika Kressa | Haridus

Möödunud reedel külastas Jõgevamaad haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes tutvus nii Adavere Põhikooli, Kiigemetsa kooli, Siimusti noortekeskuse kui Jõgeva gümnaasiumitega. Visiiti läbiv teema oli koolivõrgu tulevik, lähiaastatel on oodata mitmeid ümberkorraldusi, kus ministeerium on küll nõuandjaks, kui olulised otsused tuleb vastu võtta kohalikel omavalitsustel.

Mida uut toovad lähiaastad meie koolidele?

Nagu igas maakonnas, langeb ka Jõgeva maakonnas gümnaasiumiõpilaste arv nelja aasta jooksul ligi 30 %. Seega gümnaasiumite võrk sellises mahus, nagu ta praegu on, kindlasti säilida ei saa.

Rääkisime maavanemaga võimalikest versioonidest, mina tutvustasin üleriigilist poliitikat, me leppisime kokku selles, et meie eesmärk on tugevate maapõhikoolide säilimine ja linnades gümnaasiumiosade alles jätmine.

Ei ole juttugi sellest, et kaotada gümnaasiumid, jutt on sellest, et kui gümnaasiumile pannakse konkreetsemaisd tingimusi, ta peab õpilasele rohkem valikuid pakkuma ja kui õpilaste arv mingis piirkonnas väheneb, siis võivad praegustel koolidel küll gümnaasiumiosad kaduda, aga koolid ise saavad ju jätkata.

Põhikoolidena siis?

Koolipidamise vältimatuks eelduseks on õpilaste olemasolu, vabavoolu koolivõrgu kujunemine võib minna nii süsteemitult, et vahepeal võivad tekkida ülemineku või agooniaaastad, kus õpilased kannatavad. Seetõttu mina eelistan teha seda üle riigi süsteemsete nõuete järgi, mis hakkaks kehtima õppeaastal 2011/2012.

Koolid, kus selleks ajaks pole piisavalt gümnaasiumiõpilasi, tuleb jätkata põhikoolidena. Koolide puhul, kus on piisavalt õpilasi ja õpetamise kvaliteet tagatud, uuendatakse lepinguid, koolide puhul, kus seda piisavalt pole, tuleb luba ära võtta. Aga sinna on aega ja kui me sinnamaani ka ei sekkuks, siis läheks osa gümnaasiume ikka kinni ka iseenesest just õpilaste puudumise tõttu.

Kohtusite kahe Jõgeva linnas asuva gümnaasiumi õpetajatega. Millised probleemid üles kerkisid?

Olin nendega koos tund aega. Ühe kooli õpetajad istusid ühel pool saalis, teised teisel pool, nagu mehed ja naised vanasti kirikus eraldi istusid. Meeleolu oli aga konstruktiivne. Minu jutu peale, et Jõgeva suuruses linnas ehk maakonnalinnas võiks tulevikus olla puhas gümnaasium, ainult gümnaasiumiklassid, mitmete paralleelidega, ilma põhikooliosata, keegi midagi halvasti ei öelnud.

Tulevikku vaadates pole asi niivõrd koolide liitmises kui selles, et põhikool ja gümnaasium lahutatakse. Gümnaasiumil on teised eesmärgid kui põhikoolil, gümnaasiumiõpetajate profiil peab olema rohkem gümnaasiumile spetsialiseerunud.

Mis on koolide lahutamise põhjuseks ja milliseid tulemusi see peaks andma?

Hariduspoliitiliselt ei tehta koolivõrku ainult ühe omavalitsuse kohta või selle jaoks, vaid see, kuidas Jõgeval asjad toimuvad, mõjutab ka ümbruskonda. Eesmärk on jätta maal tugevad põhilkoolid alles. Kui aga linnas jätkaksid koolid 1-12 klassini, siis on ka selge, et ka tulevikus imetakse maapõhikoole tühjaks. Uuringud näitavad, et lapsevanemate motiiv pole oma last kooli viies mitte panna ta vaid esimesse klassi, vaid 67% valivad sel hetkel hoopis gümnaasiumi.

Kui linn pakub edasi täistsükliõpet on see aga asustusele ja ka lastele hariduslikult kaheldava väärtusega. Isikuomadused kujunevad välja mingil kindlal hulgal lastel kindlates tigimustes.

Kui viia andekad lapsed kohe suurde kooli teiste andekatega kokku, siis pooltel potentsiaalsetel liidritel või sotsiaalselt andekatel lastel ei kujune liidriomadused välja, sest nad surutakse taamale. Väiksemas põhikoolis aga arenevad õpilased isiksuslikult rahulikumalt välja. See, et me hoiame nooremad õpilased kodukoha lähedal ja säilitame põhikoolide võrku, on kvalitatiivselt võtmeküsimus.

Täna esitletakse Viljandis Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel läbi viidud maakonna haridusvõrgu mudeli uuringu tulemusi. Mida see uuring endast kujutab ja see mudel võib laieneda ka teistele maakondadele?

Viljandi maavalitsus tellis uuringu maakonna koolivõrgu kohta. Õpilaste arvu prognoosist ja võimalike tõmbekeskuste kaardist selgub, et asjakohane oleks teha Viljandi linna puhas ja tugev gümnaasium, samas püüda säilitada gümnaasiumiõpet ka nii Lõuna- kui Põhja-Viljandimaal, nn. regionaalgümnaasiumides.

Jõgevamaa puhul oleks siis selle kava järgi tulevikus gümnaasiumid kolmes linnas ja teised praegused gümnaasiumid taanduksid põhikoolideks?

Kutsun omavalitsusi tõsisemale koostööle. Kui me seda organiseeritult ei tee, siis nelja aasta pärast kaotavad kõik väikesed koolid oma jõudu ja võivad üldse hääbuda. Tugev põhikool on aga oluline paikkonna identiteedikeskus.

Kui omavalitsus ei suuda otsust langetada piirkonna huve arvestades, siis aastast 2011 on ministeeriumil õigus moodustada koolipiirkondi ka üle omavalitsuste piiride.

Külastasite Jõgevamaal aga veel teisigi koole, millest just niisugune valik?

Valik sai kokku lepitud maavalitsusega ja ministeeriumi poolt ka pisut tellitud, sest meile oli oluline külastada just Kiigemetsa kooli, mis on riigikool. Külastasime ka Siimusti noortekeskust, sest haridusministeerium tegeleb ka noorsootööga.

Põhikoolidest langes valik Adavere Põhikoolile, mis on keskmine maakool, see tähendab, et väga sümpaatne. Kuulus oma kiiruisutamistraditsiooni poolest. Sellel koolil on õpilaskodu, sest kool tegeleb ju ka kaugemalt nurga lastega, neile võimaluste pakkumisega, kes oma kodukohas võimalusi ei leia.

Õpetajate kaader on Adaveres hästi valitud ja ka supp maitses sealses sööklas hästi.

Adavere on üks tugev põhikool, ma andsin sealsetele õpilastele ka ühe ühiskonnaõpetuse tunni, katsusin neid aktiviseerida ja küsimusi esitama panna, see oli päris huvitav mulle ja ma loodan, et ka neile.

Linnade Liidu juhatus pöördus teie poole hiljuti kirjaga, soovides omavalitsustele jagatavat raha, millest tuleb maksta õpetajate palgad ja remontida koole, suurendada vabade vahendite arvelt, kas on seda lootust seda saada?

Hariduse prioriteet on tuleval aastal õpetajate palgatõus ja senise 250 miljoni asemel, on järgmine aasta riigieelarves koolide investeeringuraha ainult 50 miljonit, mis omakorda jagatakse kõigi omavalitsuste vahel.

Eelarve viimase lugemise eel on rahanduskomisjon tõesti lisanud ühe rea, vabad vahendid, kus on 66 miljonit ja Linnade Liit juhtis tähelepanu, et need vabad vahendid võiksid olla lisaks kõnealuse investeeringu komponendi suurendamisel.

66 ja 50 miljonit kokku oleks 116 miljonit, minul pole selle vastu midagi, aga kuna see 66 ei ole haridusrahadest sinna tulnud, siis siin on vaja oodata rahandusministeeriumi seisukohta.

Intervjuu: Tõnis Lukas: Gümnaasiumil on teised eesmärgid kui põhikoolil

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing