Õiglased, aga eeskätt ausad valimised

15.12.2008 | Urmas Reinsalu | Seadusloome

Riigikogu muutis läinud nädalal kohalike valimiste süsteemi. Muudatusi on kritiseeritud järgnevate etteheidetega: esiteks, need tehti kiirustades; teiseks, need tehti Keskerakonna kiusamiseks, ning kolmandaks, need ei lahenda õiguskantsleri tõstatatud põhiprobleemi ehk siis hääle ühetaolisust linnaosade lõikes. Neljas etteheide, et Tallinna volikogu miinimumkoosseis suureneb 63-lt 79-le, on avalikkuses vast kõige rohkem kõlanud. Puudu on selles reas üks põhimõtteline etteheide: kas need muudatused tagavad, et kohalikud valimised Tallinnas on lisaks õiguspärasusele ka ausad? Väidan, et neli esimest etteheidet ei ole pädevad, viimati esitatu aga küll.

Kõigepealt kiirustamisest. Ain Seppik esitas oma nn linnaosade ühetaolisuse kaebuse õiguskantslerile läinud aastal. Õiguskantsleri ettepanek jõudis riigikokku kuu aega tagasi. Selles oli selgelt öeldud, et Tallinna valimiskord on põhiseadusevastane, kuna valimistulemuste väljaselgitamisel on valijate häälte kaal erinev.

Kolm valikut

Riigikogu ees oli kolm valikut. Lükata õiguskantsleri taotlus tagasi (mis oleks olnud õiguslikult kehv lahendus, kuna probleem oli selgelt olemas). See tähendanuks, et valimiste kaotajad oleksid päris kindlasti hakanud sügisel valimissüsteemi vaidlustama riigikohtus pärast valimisi.

Selline USA 2000. aasta presidendivalimiste sarnane segadus pole kindlasti avalikes huvides. Järelikult - muuta tuli. Pikaajalise menetluse kahjuks rääkis õiguskantsleri selge hoiatus: viidates riigikohtu varasemale lahendile valimisliitude küsimuses, ütles ta, et muudatused peavad olema jõustatud enne jõule, muidu võib esile kerkida samasugune eraldi põhiseaduslik probleem süsteemi ulatusliku muutmise puhul. Järeldus: riigikogu oli sundviskes: muuta tuli ja seda tuli kiiresti teha.

Nüüd Keskerakonna kiusamisest. Miks nad sellist hädakisa teevad? Põhjus on lihtne: senine, üksnes ringkondades toimuv mandaatide jagamise süsteem andis tohutuid eeliseid valimiste võitjale. Just see moonutus aga oligi muu hulgas üks põhiseadusevastasuse põhjus. Nimelt, õiguskantsleri hinnangul peaks valijate hääled võimalikult täpselt peegelduma volikogu koosseisus.

Vana süsteem aga tekitas hiiglaslikke moonutusi: vähemuse hääli saanu sai absoluutse enamuse, ligi seitse protsenti hääli saanud partei jäi üldse volikogust välja jne. Uus süsteem on aga kiretu nagu apteegikaal: ta annab enam-vähem sellise protsendi kohti volikogus, mitu protsenti hääli sai valimisliit või partei.

Seega - Keskerakond tegelikult ei huvitu sellest, mis saab linnaosadest, vaid sellest, et säiliks vana süsteemi põhiseadusevastane olemus, mille abil nad on kaks korda saanud volikogus absoluutse enamuse.

Võrdsest kohtlemisest

Muudatus säilitab poolte mandaatide võrdse jaotamise nõude linnaosades, misläbi väiksemates linnaosades säilivad omaette ringkond ja oma esindajad volikogus. Põlislinnaosade ajalooline, kogukondlik ja miljööidentiteet on väärtused, mille puhul näeb ette ühetaolisuse reeglist kõrvalekaldeid ka Euroopa Nõukogu riigiõiguse konsultatiivkomisjon oma valimiste heade tavade koodeksis. Selleks et erinev mandaatide jaotus linnaosades ei riivaks valija hääle kaalu võrdsust, tehakse seadusega mitme ringkonnaga omavalitsuses juurde kompensatsioonimandaatide nimekiri.

Näiteks viimastel valimistel oleks tinglikult 79-liikmesest volikogust 56 jagatud ringkonnas ja 23 kompensatsioonimandaatidena. Just need mandaadid teevad iga linnaelaniku hääle kaalu võrdseks. Sellest saavad aru need, kes tahavad aru saada. Õiguskantsler väljendas oma rahulolu seaduse kiire menetlemise üle, president kuulutas seaduse kui põhiseaduspärase reedel välja, valimiskomisjoni esindaja ütles, et uus süsteem teeb valimised proportsionaalsemaks ja ühetaolisemaks.

Muudatus suurendab volikogu 16 liikme võrra - see on minimaalne vajalik arv, et nii heterogeenses omavalitsuses nagu Tallinn peegeldaks volikogu koosseis linnaelanike eri rühmade eelistust võimalikult täpselt, ilma moonutusteta.

Teisisõnu: volikogu suurendamine oli muu hulgas hind selle eest, et linnaosadepõhine ringkonnasüsteem säiliks (siis tekib juurde vajalik arv kompensatsioonimandaate). Seda sammu on Keskerakond nimetanud raiskamiseks. Kanäe: k-krokodill valab kokkuhoiupisaraid! Kui siirad need siis on?

Pidev ajuloputus

Keskerakond on tõepoolest muutnud volikogu töö palgaliseks: iga volinik saab pool keskmist palka kuus. Opositsioonierakonnad on volikogus pakkunud praktilise ja saalomonliku lahenduse: kui volikogu koosseis suureneb, jääb tasu kogu volikogu peale samaks ehk voliniku kohta langeb ca veerandi võrra.

Mis volinike muid kulusid puudutab - paber, pliiats, tool -, siis neid annab ikka küll linnaeelarve muude artiklite pealt kokku hoida: näiteks jätta ära linnavalitsuse palgatõus, mitte võtta järgmisel aastal munitsipaalpolitseisse juurde 14 ametnikku jne.

Nüüd aga viimasest etteheitest, mida pole veel välja öeldud: me tegime küll valimised Tallinnas põhiseaduspäraseks, aga kas nad on ka ausad? «Ausus» on muidugi Eesti poliitikas vägistatud sõna. Allar Jõks ütles k-kohukese valimiste kohta 2005. aastal selgelt: valimised olid seaduslikud, aga mitte ausad.

Aususe probleem koondub kolme küsimuse ümber: pidev kampaania maksumaksja rahaga, mis kogub üha tuure (TV, lehed, plakatid, õnnitluskaardid, ostukeskuste mögafonid, uuendusena busside teleekraanid, nagu kuulda on; vaadake näiteks Põhja-Tallinna aastalõpulehte: lausa liigutav perekond Savisaare pildialbum!), poliitiliste ametnike armee, kes tegeleb kampaaniaga, ning kolmandaks, nagu meedias on väidetud, korruptsioon Tallinnas kui ka võimalik kampaaniavahendite hankimine.

Viimane on muidugi politsei rida. Vahendite pruukimine kampaanias on aga ühiskondliku arutelu teema, mis minu meelest peaks väljuma tavalise kirumise piiridest.

Õiglased, aga eeskätt ausad valimised

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing