Tõmbekeskustes gümnaasiumid, mujal tugevad põhikoolid

11.12.2008 | Tõnis Lukas | Regionaal, Haridus

Koolivõrgu muudatused on paratamatud ja nendega tuleb alustada juba täna.

Eesti koolisüsteem põhineb tugeval põhikoolil ja korralik põhiharidus peab olema kättesaadav kõigile, olenemata elukohast. Sellest ideest lähtuvalt peaks igas keskmise suurusega omavalitsuses olema vähemalt üks kaasaegse õpikeskkonnaga põhikool.

Kuna õpilaste arv väheneb, tuleb omavalitsustel teha koostööd, sest mõnes omavalitsuses on kooliealisi lapsi lihtsalt liiga vähe või käib neist suur osa juba niikuinii teiste omavalitsuste koolides.

Sellest lähtuvalt kehtestati käesoleva aasta alguses munitsipaalkoolide uus rahastamismudel, mis tagab sadakonna õpilasega ja ka pisut väiksemate põhikoolide püsimise, lubades rahamuredele mõtlemata töötada ka väikestel algkoolidel.

Haridusastmete eesmärgid

Kui õpilaste arvu paratamatu vähenemise juures jätta gümnaasiumide arv samaks, tuleks Eesti riigil õppekvaliteedi säilimise huvides teha suuri kulutusi.

See tähendaks praegusega võrreldes lisakulu 150 miljonit krooni aastas, kusjuures see raha kulub kvaliteedi hoidmisele, mitte tõstmisele.

Kuid ka see kulutus ei too lapsi kooli, aga koolipidamise vältimatuks eelduseks on ikkagi õpilaste olemasolu.

Õpilaste arv väheneb lähiaastatel eeskätt just gümnaasiumis ning see tähendab paratamatuid ümberkorraldusi. Koolivõrgu muutmisel on põhimõtteliselt kolm võimalust.

Neist esimene tähendab püüdu säilitada praegust koolivõrku ilma suuremate muudatusteta. Ka siis hääbub lähiajal osa gümnaasiume.

Teine võimalus on koolide vaba areng, mis põhineb koolipidajate, õppurite ja lapsevanemate iseseisvatel valikutel või nende puudumisel. Selle võimaluse suureks puuduseks on õpilaste arvu järkjärguline, hiljem järjest kiirenev vähenemine mõnedes koolides sel määral, et gümnaasiumifunktsioone ei ole võimalik täita ja veel alles jäänud õpilaste võimalused, võrreldes teistega, kannatavad.

Kuna riik sellesse protsessi ei sekku, võib määramatus kesta aastaid. Kui ka linnakoolidele tingimusi ei seata, hakkavad need üha nooremaid õpilasi maalt hea meelega ära tõmbama - ikka vanemate lootuse tõttu saada lapsele samas koolis gümnaasiumikoht.

Kolmas võimalus on riigi aktiivne sekkumine koolivõrgu kujundamisse, milleks ongi praegune põhikooli- ja gümnaasiumiastme lahutamise kava. Selle elluviimise eelduseks on ühtne arusaam riigi territooriumi hõlmavast koolivõrgust, samuti peab iga omavalitsuse ja maakonna tegevus asenduma riigi tasandil koordineeritud koostööga.

Põhikool ja gümnaasium on erinevad haridusastmed eri eesmärkidega. Põhikooli eesmärk on pakkuda võrdseid võimalusi kõigile, kuid gümnaasiumi eesmärk on valmistada noort inimest ette kõrgkooliks ja pakkuda vastutustundlikke valikuid. Nimetatud erisusi toonitab koostatav riiklik õppekava ja just sellest põhimõttest lähtub ka kava lahutada gümnaasiumiaste põhikoolist.

Õpilaste kaotsiminek

Hea gümnaasiumihariduse annab kool, kus on korralik infrastruktuur, kvalifitseeritud õpetajad, arendatud kindlad õppesuunad ning võimalik õppida valikaineid. Kõike seda suudab gümnaasium pakkuda piisava õpilaste arvu puhul, mille peaks tagama kolm paralleelklassi, igaüks vähemalt 21 õpilasega, või siis kaks paralleelklassi, kus õpilasi veelgi rohkem.

Nendest väiksematel gümnaasiumidel ei ole reeglina võimekust arendada välja eri õppesuundi ega palgata kõikide ainete õpetamiseks kõrgelt kvalifitseeritud õpetajaid.

See on tähtis ka õpetajatele, sest niimoodi saab pakkuda rohkem täiskoormusega kohti, mistõttu tugevneb gümnaasiumi õppekvaliteet. Lihtsam on näiteks õpetada geograafiaõpetaja ümber põhikooli loodusainete õpetajaks kui leida mõne nädalatunni jaoks kvalifitseeritud keemiaõpetaja gümnaasiumisse. Eelöeldu tähendab riigi ja ülikoolide tihedat koostööd, et õpetajakoolitus vastaks haridussüsteemi vajadustele.

Gümnaasiumide võrgu korrastamisel tuleks lähtuda regionaalsest printsiibist: igas maakonnakeskuses peab olema tugev gümnaasium, suuremates maakondades on mõttekas asutada gümnaasiumid tõmbekeskustesse. Gümnaasiumide paiknemise põhimõtteks peaks olema nende kättesaadavus kõikidele potentsiaalsetele õpilastele.

Siin tuleb olla paindlik, sest võimalikud on mitmed erijuhud, muu hulgas ka näiteks kahe paralleelklassiga gümnaasium hõredamalt asustatud piirkonnas. Oleks ainult omavalitsustel soovi ühendada jõud regionaalgümnaasiumi loomiseks ja õpilaste transpordi korraldamiseks ning sellega tuleks alustada juba täna. Kui nii ei tehta, kaotatakse linnadele liiga palju lapsi liiga noorelt.

Tõmbekeskustes gümnaasiumid, mujal tugevad põhikoolid

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing