Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Kiili õppetund

01.12.2008 | Andres Herkel | Regionaal, Majandus, Elu

Olin üks sadadest lapsevanematest, kes sõitis pühapäeval tormihoiatuse kiuste Kiili tantsuvõistlusele. Kuidas saab jätta minemata, kui laps on selleks valmistunud, tantsupartner ootab niisamuti ja lõpuks - minu kodust pole Kiili kuigi pikk maa. Tõsi jah, kohale oli tuldud ka palju kaugemalt, kohtunikud lausa Lätist.

Nähtavus oli Kiili teed üle lagendiku sõites üsna halb juba minnes, aga ettevaatlikult liikudes sai sõita küll. Pean tunnistama, et osavõtjate ja pikalt teeservadesse pargitud autode rohkus oli üllatav, kuid ehk üksnes minu jaoks, sest varem pole ma säärasel üritusel kunagi käinud.

Just tagasisõidule sättides helistas mu poja tantsupartneri isa, kes oli varem teele asunud. Jäägu me parem paigale, sest Tallinna suunas on autosid murdu kraavides, tee on blokeeritud ja kõik seisavad! Küllap olnukski õige paigale jääda, aga kui sul on autos laps ja lisaks veel ta tantsu vaatama tulnud eakas vanatädi, siis asub aju otsima muid lahendusi. Pean ütlema, et meil vedas hullupööra, et ei pidanud ööd veetma Kiili taga põldudel, vaid saime pärast mõnetunnist seiklust ja teele kinnijäämist ühe kohaliku traktorimehe abiga Nabala ja Patika kaudu Tartu maanteele. Seda teed läksid otsima mõned autod, aga kätt südamele pannes tulnuks alustada kindlalt teed tundva sahamehe otsimisega Kiilis ja see, et ta meile õigel ajal appi tuli, oli juhuslik ja südamlik heategu. Kiili suurüritusest polnud mees kuulnudki.

Otseteele asunutel läks halvemini, aga autodes olid tantsulaste väiksemad õed-vennad, imikud sealhulgas. Ma ei taha siin sarjata tantsuvõistluse korraldajaid ega Kiili valda, see pole minu emotsioon toimunust. Pigem jäi sellest ekstreemõhtust meelde, kuidas võõrad inimesed appi tulid, kümned käed proovisid teele seada hätta sattunud autosid. See oli ühine abiandmis- ja üleelamiskursus. Möönan, et abitult ummikus või kraavis oodata olnuks emotsionaalselt palju raskem.

Aga räägime ka üldisemast asjast. Hiljem jagasid Aktuaalses Kaameras selgitusi nii Kiili vallavanem kui tantsuvõistluse peakorraldaja - mõlemad väga kenad inimesed. Kahjuks ei paistnud neist kummagi jutust tahet olukorda üldistada ja karmist õppetunnist järeldusi teha. Ilmselt tõsisem koostöö valla ja ürituse korraldajate vahel lihtsalt puudus. Aga Kiili asula kohta mastaapne lasteüritus toimus ja tormihoiatus oli varem antud.

Siin on midagi väga lihtsat, millele meil kõigil kodanikupäeva eel tuleks mõelda. Ilmselt ei ole väga keeruline tagada see, et tormihoiatuse ajal toimuvatest avalikest üritustest teavitatakse näiteks Päästeametit. Kui muud mehhanismid ei tööta, siis võiks sellekohane üleskutse sisalduda kasvõi tormihoiatuse levitamisega. Pole ka kuigi keeruline tagada, et Päästeamet, omavalitsus ja korraldaja peavad aru, millised riskid ürituse läbiviimisega kaasnevad. Kui leitakse, et üritust ei saa ära jätta, siis tuleb mõelda, kuidas riske kõige paremini maandada.

Muuseas, Nabala mees, kelle traktori järel viis-kuus autot lõpuks Patikal suurele maanteele välja jõudsid, võinuks hea organiseerimise korral välja aidata palju pikema kolonni. Paari õigel ajal teele saadetud traktori ja sahaga saanuks pühapäeval Kiili kandis palju korda ajada. Paraku ei teadnud Nabala mees Kiili tantsuvõistlusest midagi. Ta lihtsalt tuli ja aitas, nähes, et teelised on hätta jäämas.

 

Allikas: Harju Ekspress

Märksõnad

Herkel, lumetorm

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing