Intervjuu: Minister: omavalitsustel tuleb jõuda kokkuleppele

25.11.2008 | Anu Jürisson | Haridus

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles Pärnu Postimehele, et riigieelarveliselt raskel ajal pole mõtet loota huvihariduse rahastamisel loodetud riigitoele, omavalitsustel tuleb endal jõuda kokkuleppele, kes ja kui palju peaks huvikoole rahastama, et linnalähiste valdade lapsedki saaksid senisel moel käia Pärnus huvikoolides.

Pärnu linn soovib valdadelt selle summa hüvitamist. Vallad aga kurdavad, et täit summat, mis küünib miljonitesse kroonidesse, nad maksta ei jõua, ja leiavad, et kogu koolide rahastamissüsteem on tõmbekeskuste poole kaldus.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kui huvikool asub Pärnu linnas, siis kes ja kui suures osas peaks teie arvates kandma kulud?

Ma arvan, et tasaarveldamise süsteem peab teenima esiteks tervet mõistust ja teiseks õiglust. Tervet mõistust selles mõttes, et paljuski on see mõistuspärase kokkuleppe instrument.

Kui me ütleme, et õiglus on ainult raha ühe eelarvest teise tõstmises ja tasaarveldus on olnud selles, läheme Eesti eluga täiesti rappa, sest kuidas me siis mõõdame väga täpselt rahakoti pealt maakonnakeskuse mõju ümbritsevatele valdadele ja vastupidi.

Kui me ütleme, et kõik kopikad olgu makstud ja meie kellegagi läbi ei räägi, võivad vallad hakata esitama põhimõtteliselt ju pretensioone. Maakonnakeskus tõmbab iseenesest oma tõmbekeskuseks olemisega nendelt kogu aeg õpilasi ära, mistõttu riigi rahastamine liigub suures mahus valdadest ju linna.

Meil on ses mõttes kaunis õiglane rahastamise süsteem Eestis ka ilma tasaarvelduseta: raha, mis riik ette näeb, liigub õpilasega kaasa. Kui linna gümnaasiumiõpilastest kolmandik tuleb maakonnast, tuleb iseenesest nendega kaasa rahagi. See on maakonna normaalne koosfunktsioneerimine. Ei saa öelda, et üks nöörib teise rahvast.

Igas vallas ei olegi mõistlik teha muusika- või spordikooli. Peaks olema normaalne lähenemine, et maakonnakeskusel ongi suurem vastutus. Huvihariduses sellist tasaarveldust, et "laps tuleb meie juurde viiulit mängima, makske kinni see", ma niisugusel kujul ei rakendaks.

Ma arvan, et siin peaks omavalitsused normaalselt kokku leppima ja mingi osa kulusid võiksid vallad kanda. Aga täisarvet esitama ja iga õpilase pealt näpuga järge vedama ei peaks. Saan aru, et osa valdu on normaalseteks läbirääkimisteks valmis.

Vallajuhid ütlevad, et riik ei täida huvikooli seadust, mille järgi riigieelarvest tuleb toetada valla- ja linnaeelarvete huvikoolidega seotud kulude osalist katmist.

See on tõlgendamise küsimus. Kui riik ja omavalitsused koos täidavad funktsiooni, mis on seadusega pandud omavalitsusele, loevad omavalitsused sealt tihti välja selle, et riik on justkui kohustatud panema raha.

Riik aga loeb sealt välja, et seadusega on loodud võimalused riigil oma eelarvest toetusraha ette näha. Kui seda seaduses ei oleks, ei tohiks riigieelarvest omavalitsustele tuge eraldada.

Tegelikult lahendaks vahepeal jutuks olnud ringiraha palju tasaarvelduslikust probleemist, sest ringiraha liiguks lapsega kaasa ja lapse kulud makstaks riigi poolt omavalitsusele niikuinii spetsrahaga kinni just selles kohas, kus teenust osutatakse.

Aga kuna see ringiraha ilmselt eelarve nappuses peab veel mõnda aega ootama, jääb asi omavalitsuste omavaheliseks asjaks. Ma kutsun siin tervele mõistusele.

Intervjuu: Minister: omavalitsustel tuleb jõuda kokkuleppele

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing