Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Antarktikas kaadrimuudatusteta

04.12.2008 | Marko Pomerants | Keskkond

Eesti Antarktika-ekspeditsiooni mehed võiksid enne külmale mandrile reisimist meie lumistes metsades ühed mõttetalgud korraldada.

Just sellise allkirjaga - Antarktikas kaadrimuudatusteta - pilt ilmus Ameerika presidendivalimiste järgses Eesti Ekspressis. Pildil pingviinid, kes tabatud Kuningas George'i saarel ligikaudu samal ajal, kui Barack Obamast USA president sai.

Riigikogulastele kingitud Antarktika-raamatust tuvastan, et tegu on eeselpingviinidega. Mina tahtsin lapsepõlves tohutult Antarktikasse minna, aga nüüd, kus see on lihtne ja sõltub ainult raha olemasolust, enam nii väga ei tahagi.

Täna vaatab mulle arvutiekraanilt otsa projekti "Eesti Antarktika ekspeditsioonid" juhi Mart Saarso avalik kiri, mille sisu on väga lihtne - leida vähemalt 3 miljonit krooni, et saaks Eesti võimaliku polaar-
jaama asukohaga tutvuma minna. Seda küll 2010. aasta eelarvest.

Maine- või teadusprojekt?

Kindlasti ei too ettevõtmiseks vajalikke vahendeid avalikud kirjad. Mida närvilisemad need on, seda vähem neist kasu on. Toon ühe stiilinäite: "Ja veel. Lõpetagem diskuteerimine, kas Eesti Antarktika-ekspeditsioon on teadus- või riigi maineprojekt. Kui riik läheb Antarktikasse teadust tegema, tõuseb tema rahvusvaheline maine paratamatult, isegi kui seda ei taotletud. See juhtub märksa tõsisemalt võetaval moel kui näiteks kõrgetasemeline osavõtt suusamaratonist mõnes selleks võrdlemisi eksootilises riigis."

Avalike kirjade saajad tavaliselt nõrganärvilised ei ole ega tee kirjadest harilikult väljagi. Arvan, et üheks probleemiks on Antarktika-ekspeditsiooni olemuse määratlemise küsimus.

Kui panna ritta kolm võimalikku käsitlust: riigi maineprojekt; meeste isiklik tahe teha midagi huvitavat ja ajaloolist, olla polaaruurija ja maadeavastaja; või teadusprojekt, siis tundub domineerivat keskmine variant. Ilmselt aitab sellele kaasa ka Mart Saarso tuntus Lennuki ümberilmareisi juhina.

Üks suuremaid probleeme, mis on Antarktika-asja juures jäänud avalikkuse eest tagaplaanile, on selle ekspeditsiooni teaduslik külg. Ettevõtmise kodulehelt saab küll plaanitavast mõningast aimu, aga ma ei ole näiteks täheldanud Teaduste Akadeemia polaar-
uuringute komitee ega ka laiema teadlaskonna sihipärast tegevust selle projekti vajalikkuse selgitamisel. Ehkki esialgselt kaasatav teadlaskond küsitavusi ei tekita.

Geenivaramu õppetund

Ehk on küsimus konkurentsis vahendite pärast. Miks on seda teadusprogrammi vaja ning mida annavad saadud teadmised riigile? Julgen siinkohal tuua paralleeli geenivaramuga, mis sai algselt asutatud peaaegu ilma riigi toetuseta. Hiljem see siiski toetust sai ja seisab nüüd jälle teatud finantseerimisprobleemide ees. Kehvad ajad on tulemas.

Minu üks soovitus olekski, et Antarktika-mehed võiksid võtta ette käigu Tartusse ja professor Andres Metspalu juures geenivaramu saamisloost midagi õppida.

Üheks probleemiks võib olla ka loodud organisatsiooni vorm ehk mittetulundusühing. Kodanikud tulid kokku, tegid MTÜ, ja mis siis? Hea küll, Eesti Vabariik on teinud ponnistusi ja ühinenud Antarktika lepinguga.

Siseriiklikud eri valitsusasutuste signaalid on olnud positiivsed ka kõnealuse MTÜ loomise osas, aga sellest pole ju piisanud. Rahastamisotsuseni pole jõutud.

Kui hakata mõtlema võimalikele partneritele riigisektorist, siis eks nad ikka sinna haridus- ja teadusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi haldusalasse jäävad. Välisministeerium on lihtsalt välislepingute alase suhtlemise koordinaator.

Samas on selge, et kõigil eelnimetatud asutustel on ilma Antarktikatagi probleeme küllalt. Küsimus pole ju esimeses kolmes või viies miljonis kroonis, vaid aastakümneid vältavas tegevuses ja selleks tuleb valmis olla.

Muidu läheb nii nagu tavaliselt, et alguses õnnestub jalg ukse vahele suruda ning toasviibijad lasevad ninal natuke soojaks saada. Seepeale aga öeldakse: "Palun pange uks kinni, väljastpoolt!"

Ehk oleks eri osalistega laiendatud Antarktika seltskonnal algatuseks hoopis mõistlik minna kuskile Eestimaa metsa, ja kui võimalik, siis stiili mõttes lumisesse. Metsas võiks korraldada mõttetalgud, kas eestimaalaste Antarktika-ekspeditsioon saaks tegelikkuseks, ning kui jah, siis kuidas.

 

Allikas: Maaleht

Märksõnad

Pomerants, Antarktika

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing