Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Intervjuu: IRL-i esindus külastas Hiiumaad

02.12.2008 | Kadi Laid | Seadusloome, Regionaal, Rahandus, Majandus

Reedel külastas Hiiumaad riigikogu Isamaa ja Res Publika liidu fraktsiooni viie­liikmeline esindus. Pärast mitmeid koh­tumisi istuti erakon­nakaaslastega ühise laua ümber Kärdla kohvikus Gahwa, kus ka Hiiu Lehel avanes võimalus mõnele küsimusele vastuseid nõutada.

Hiiumaal käisid riigikogu IRLi fraktsiooni kuuluvad põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt, riigikaitsekomisjoni liige Tarmo Kõuts, majan­duskomisjoni liige Toomas Tõniste, maaelukomisjoni liige Kaia Iva ning fraktsiooni aseesimees ja rahandusko­misjoni liige Andres Herkel.

Kuidas majanduslik seis mõjutab inimeste isa­maalisuse tunnet?

Tarmo Kõuts: Mina ütleksin selle peale Jaapani vanasõ­naga: kui on sõda ja nälja­häda, süs inimesed paluvad jumalatja sõjaväge, kui sõda ja näljahäda on üle, siis mõ­lemad unustatakse... Kuna praegu on rasked ajad, siis tarbimisbuum hakkab üle minema. Inimesed muutu­vad tõsisemaks ja mõtle­vad ka vaimsetele asjadele rohkem. Muide, raamatu­kaupluste müüjad väidavad, et vaatamata sellele, et on majanduslangus, on raama­tuid hakatud rohkem ostma. Kui räägime isamaalisusest, siis see on ju vaimsusega seotud.

Andres Herkel: Ütleme nii, et kindlasti see teatud väärtushinnanguid võib mõ­jutada. Ma arvan, et see pi­gem tõstab inimeste tõsidust oma (vaba)rüki. Aga majan­duslanguse viljad, need alles tulevad. Siis on vaja rohkem üksteise toetamist ja kokku­hoidmist. Ma kujutan ette, et näiteks ühel hetkel peab ETV hakkama näitama mitte ainult ümberõppe, vaid ka enesega toimetuleku prog­ramme.

Kas IRL-il on olemas plaan, kuidas aidata raskustesse sattunud peresid?

Toomas Tõniste: Üks on kodutoetuse teema: laenu min­gi protsendi kinnimaksmine. See eelnõu peaks olema juba sisse antud. Täpselt ei tea, kui kaugel see on. Reformi­erakond on sellele küll väga vastu. Eesmärk on, et alates kolme lapsega peredel aida­takse mingi osa laenust kinni maksta. See on reaalne soov aidata just suurema laste hulgaga peresid.

Kaia Iva: Praegusel hetkel on see rakendunud otsese toetusena.

AH: Laiemas plaanis pea­me selle olukorraga siiski toime tulema. Teisalt peame vältima riigieelarve defitsii­ti ja tagama selle, et 2011. a Eesti
läheb eurole üle. Praegu tunnetame, et ole­me endale tekitanud väga palju ebakindlust sellega, et eelmised valitsused ei teinud samme inflatsiooni ohjeldamiseks. Ja kui me ei lähe eurole üle nüüd järgmi­se ringiga, siis muudab see Eesti olukorra makroökonoomilises mõistes kindlasti tunduvalt raskemaks.

Milline on erakonna rahakoti seis? Kas teil tuleb ka kuskil ja millegi arvelt kokku hoida?

TK: Meie erakonnal on majandUssurutist eelarves vähem tunda, kuna me ei ole saanud nü suuri toetusi ettevõtjatelt kui näiteks Re­formi- või Keskerakond. Kui ettevõtluskeskkond niivõrd halveneb, nagu me kardame, siis nemad kaotavad roh­kem. Kui meie saame vähem toetust oma era toetajatelt, tähendab see lihtsalt, et oleme sunnitud oma teatud tegevusi vähendama. Aga see ei tähenda, et me läheme pankrotti. Riigipoolne toetus on küllaldane, et oma tege­vust suhteliselt normaalselt korraldada.

AH: Kuigi me mõistame, et kritiseeritakse erakondade rahastamist riigieelarvest, on see meede, mis tagab vähima korruptsiooni. Erakondade rahastamine ainult ettevõtete-äriühingute poolt võib kergesti tekitada olukor­ra, kus erakonnalt ostetakse meelepäraseid poliitilisi ot­suseid.

Mart Nutt: Parim näide on Norra, kus 80% erakon­dade kulutustest kaetakse riigieelarvest. Halvim näide on Itaalia, kus 80% kaetakse kõikvõimalike erakondade muudest tuludest. Kui me võrdleme Norra ja Itaalia ühiskonna erinevaid problee­me, siis näeme väga selgelt, et Itaalia on korrumpeeru­nud ühiskond ja Norra ei ole seda.

Järgmisel aastal on kahed valimised, kuidas erakonnad nendega hakkama saavad?

AH: Riigikogu menetluses on muu hulgas ka küsimus, kas suuri välireklaame lubada või mitte. See on laiem küsimus erakondade rahastamisest. Ja me oleme seisnud selle eest, et erakondade niisuguseid ebamõistlikke kampaaniakulusid kokku hoida, piirata või kontrollida. Näib, et seda tingib mingil moel ka praegune olukord.

TT: On ülimalt hea meel, et see rahastamine ei tõus­nud. Olukorras, kus erakon­nad kulutavad valimistel suurema summa kui 9 mil­jonit krooni reklaami peale, näitab, et rahaga ei osata normaalselt ringi käia.

AH: Meie oleme erakonda­de kampaaniakulude mõistli­ku piiramise poolt.

Kuidas ja kas majandus­lik olukord võib mõjuta­da inimeste valimisaktiivsust ja valikuid?

AH: Ühelt poolt võib see muuta valijad valivamaks või kriitilisemaks erakondade programmide suhtes. Selles mõttes, et 2007. a
parlamendivalimised olid tegelikult üksteise võidu raha pakku­mine. Praegu me näeme, et sellel rahal ei ole katet.

Ühelt poolt korrigeeri­vad selle tagajärjel oma käitumist poliitikud, aga teiselt poolt ka valijad. Mis puutub valijate aktiiv­susesse, juhul kui
Euroopa Parlamendi valimistel jäävad suletud nimekirjad, nagu see praeguses variandis on, siis need ei kutsu inimesi valima. Meie oleme kahtlemata ava­tud nimekirjade poolt.

MN: Väga erinevate maa­de praktika näitab, et kui inimestel on ettekujutus, et nendel on võimalik olukorda mõjutada ja muuta, siis on valimisaktiivsus tavaliselt kõrgem. Kui neil on kujune­nud arvamus, et nagunü mi­dagi ei muutu, süs valimis­aktiivsus langeb. Ja seda, kas praegune majandusolukord n-ö tingib ühe või teise, on päris raske öelda. Ma ütlek­sin nii, et n-ö majandusseisak omab valimisaktiivsusele kaudset, aga ilmselt mitte otsest mõju.

Kas valimiste valguses võib ette näha veel era­kondade liitmisi?

AH: Eesti valimissüsteem on sarnane Skandinaaviamaade omale, kus umbes analoogilise asetuse juures on parlamendis viis-kuus erakonda.

Ma ei julge ennustada küll olulisi muudatusi tule­va aasta valimiste eel, aga pikemas vaates on teoree­tiliselt võimalik, et mingeid ühinemisi tuleb. Võib tekkida ka uusi tulijaid, seegi ei ole välistatud.

MN: Parlamendierakondadest ennustaksin mina niši kadumist Rahvaliidule, mis on paljuski nõukogude kolhoosi pärand Eesti ühiskonnas. Ajapikku on kaks võimalust: see kas moon­dub ehk kaasajastub või lihtsalt kaotab oma niši. Ma arvan, et pigem kaotab oma niši ja Rahvaliidu aktiivsed poliitikud lähevad traditsioonilistesse poliitilistesse vooludesse.

Veel üks küsimärk on muidugi Rohelised. Selles mõttes, et paljudes Euroo­pa riikides Rohelised on survegrupp, mitte partei. Roheliste parteistumine tä­hendab tihtipeale seda, et survegrupp kaob ära ning Rohelised tegelevad kõige muuga peale keskkonnakait­se. Eestis võib väga edukalt sama juhtuda.

TK: Mina oleksin pigem et­tevaatlik selle 40% osas, kes praegu ei suuda enda jaoks identifitseerida poliitilist era­konda, millist eelistada.

Ennustan, et kui majan­dussurutis suureneb ja kül­lalt järsult, süs võib tekkida sarnane olukord Res Publika tõusuga omal ajal, mis oli suures osas üles ehitatud protestilainele. Tekib mo­ment, mil küllalt suur protsent ühiskonnast on valmis uue erakonna tulekuks. See on väga teoreetiline võima­lus, aga tegelikult on see olemas.

 

Allikas: Hiiu Leht

Märksõnad

IRL fraktsioon, Hiiumaa, Mart Nutt, Tarmo Kõuts, Kaia Iva, Toomas Tõnsite, Andres Herkel, valimised, haldusreform, majandus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing