Riigikogu esimees peatas Põltsamaal tootmise

08.03.2008 | Merike Kask | Regionaal

Nädal tagasi veetis Riigikogu esimees Ene Ergma pika päeva Põltsamaal. Varajasel ennelõunal Võisikul t alanud visiit päädis õhtul maavanema tänuõhtul osalemisega. Päeva mahtusid veel tutvumine OÜ Puit-Profiiliga, käigud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja muusikakooli ning vestlusring noorte konservatiividega.

Reede hommikul üritab talv taas end maksma panna ja jäätab maanteed. Sellest hoolimata on Riigikogu esimehe Audi juba varakult Põltsamaal. Erakonna IRL esindaja Toivo Peets võtab külalised sappa ja juhatab nad esmalt Võisikule. Sealses hooldekodus tervitab Ene Ergmad ja tema saatjaskonda direktor Toivo Ilves, juhatades tulijad sissejuhatuseks kohvilauda.

Jutt hakkab veerema ja teemade ring on lai. Vesteldakse tulevasuvisest võimalikust teatrietendusest Võisikul ja jõutakse jutuga Venemaa ja seal toimuvani välja.

Poliitilistel teemadel vesteldes mainis riigikogu juht, et ta on täheldanud oma tööd tehes seda, et koalitsioonist opositsiooni minevatel poliitikutel kaob mälu. „Enam ei mäletata, milliseid ettepanekuid ja otsuseid koalitsioonis olles on tehtud," rääkis Ene Ergma.

Hooldekodudes tuleb arvestada inimeste erisustega

Pikemalt peatuti päevaprobleemidel, nimelt hooldekohtade puudusele Eestis. Toivo Ilves andis ülevaate Võisiku hooldekodus pakutavatest teenustest ja nende hindadest. Ergmad huvitas, kui palju maksab kliendile hooldus siis, kui tegemist on lepingulise kliendiga. Ilvese kinnitusel tuleb siis koha eest keskmiselt tasuda 6500 krooni kuus (ööpäevas 215 krooni), kuid teeninduse täpne hind sõltub siiski kliendi vajadustest. Ometi ei saa Võisiku hooldekodu võtta lepingulisi kliente, kuna kohad on täis ja soovijatest on tekkinud isegi järjekord.

Hooldekodude nappusest rääkides kahtles Ene Ergma, kas Eestis üldse praegusel hetkel on kaardistatud hooldekohtade vajadus ning kas seda tehes arvestatakse ka eakate spetsiifilisi vajadusi. Ta tõi näite Göttingenist, kus on loodud professoritele spetsiaalne hooldekodu.

"Inimestel on erinevad intellektuaalsed soovid ja seda peaks hooldekodude loomisel kindlasti arvestama," nentis Ergma.

Jõulukaardi autor sai Ergmalt kingituse

Kohvi joodud ja end soojaks räägitud, suunduti hooldekodu ja selle inimestega tutvuma. Ene Ergmal oli Võisikut külastades ka üks kindel eesmärk - nimelt soovis ta isiklikult näha ja tänada meest, kes joonistas talle 2007. aastal riigikogu esimehe poolt saadetava jõulukaardi. See mees, kelle kaardi pr. Ergma välja valis ja kelle tööd ta väga kiitis, on Meelis Kill. Mees oli tol päeval ka ise kenasti kohal ning külaline sai oma tänusõnad ja -kingi otse kunstnikule üle anda. Hooldekodu kunstitoas pandi Ene ergma kohe ka tööle. Nimelt tuli tal ka endal joonistama asuda. Meelis andis kõrvalt asjatundlikke näpunäiteid ja nüüd on Riigikogu esimehe poolt valmistatud kaart kenasti raamitult hooldekodu saali seinal. Kohe Ingrid Rüütli, kes samuti mõni aeg tagasi Võisikut külastas, töö kõrval.

Jutuks uus töölepinguseadus

Visiit jätkus firmas Puit-Profiil. Külaline saabus ajal, mil töötajad lõunatasid. Seepärast alustati taas vestlusringiga. Firma omanik ja juhataja Tiit Saar rääkis ettevõtte loomis- ja eduloost. Riigikogu esinaine tundis muret, kuidas on lood Venemaalt toodava toormega. Tiit Saar selgitas, et AS Puit-Profiil Venemaalt puitu ei tarni, vaid saematerjali ostetakse suures osas Eesti saekaatritest. Küll pole toormetaevas mitte päris pilvitu, sest liimpuidu valmistamiseks ostetakse ainult kõrgkvaliteedist puitu ja selle olemasolu sõltub suuresti ka viimasel ajal känguvast ehitusturust.

"Saekaatrites lõigatavast puidust ostame meie selle parema osa, aga ülejäänud mitte nii kvaliteetsele puidumaterjalidele ei ole enam ehitusbuumi vaibudes nii palju ostjaid. Seepärast hakkavad saekaatrid ka lõigatava puidu mahtu vähendama ja see tähendab ka meile väikseid probleeme toormega," selgitas Tiit Saar.

Toorme hinnad on tasapisi kasvanud, 2007. aastal kolmel korral 15%, kuid ettevõtte juhi sõnul on olukord pigem hea kui halb. Põltsamaal valmiv toodang läheb suures osas Skandinaavia turule ja senini lattu ei toodeta. Ettevõtte keskmine käibekasv jättis Ene Ergmale sühava mulje, sest 40% keskmine kasvunumber aastas polegi nii tavaline. Tiit Saare kinnitusel on suuremad investeeringud firmasse nüüdseks tehtud ja edaspidi püütakse tootmist efektiivsemaks muuta. Ilmselt tähendab see kokkuhoidu inimressursis, kuid sellest veel tänasel päeval väga ei räägita. See omakorda tõi päevakorda uue töölepinguseaduse. Ene Ergma on veendunud, et riik vajab uut ja edumeelsemat töölepinguseadust, kuid see peab sündima mõlema osapoole, nii tööandjate kui töötajate soove kuulates ja arvestades.

"Seadust, mis mõlemale poolele täielikult sobiks, et saa teha, kuid võimalikult mõlemaid osapooli rahuldavat seadust on võimalik koostada küll," tõdes Ergma.

Riigikogu esimees tegi ringkäigu ettevõttes ja uuris oma silmaga järele, kuidas liim puidu vahele saab. Seda protsessi lähemalt uudistama minnes seiskas Ene Ergma kogemata tootmisliini, kuna astus fotosilmaga kontrollitavasse turvatsooni. Õnneks käivitas töömees liini kiiresti uuesti ja töö sai jätkata.

Käis koolis ja kohtus noortega

Pärastlõuna veetis külaline Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ning muusikakoolis. Viimases kiitis ta siinset algatust anda muusikalist haridust ka täiskasvanutele.
"Tean isegi inimesi, kes kahetsevad, et lapsena muusikakooli pooleli jätsid ja tahaksid nüüd jätkata. Põltsamaal on see tore võimalus olemas," rääkis Ergma.

Õhtupoolikul kohtus Ergma Põltsamaa noorte konservatiividega ning siinsete erakonnakaaslastega. Õhtu veetis ta Jõgeva maavanema tänuõhtul, kus öeldud tänusõnades tänas ta kokkutulnuid hea töö eest Eestimaa elu edendamisel ja soovis kõigile nakatumist spordi- ja kultuuripisikuga.

Kolmapäeval veetis Ene Ergma päeva Jõgeval.

Allikas: Vali Uudised

Märksõnad

Ene Ergma, Võisiku hooldekodu, kool, Noored Konservatiivid, Jõgevamaa

Riigikogu esimees peatas Põltsamaal tootmise

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing