Head lahendused riigikaitses

02.12.2008 | Jaak Aaviksoo | Riigikaitse

Kaitseministeerium on vastutusrikaste ülesannetega valitsusasutus, mille käsutada on suur eelarve ning mille töö tulemuslikkusele on suured ootused nii poliitikutel kui ka rahval. Eesti on seni kuulunud poliitiliselt volatiilsete riikide kategooriasse, valitsused ja ministrid vahetuvad iga kahe aasta tagant ja see seab avaliku teenistuse juhtidele veelgi suurema vastutuse: olla avatud ja - mis kõige tähtsam - tagada jätkusuutlik valitsusasutus olukorras, kus poliitiline juhtkond võib tihti vahetuda.

Hea kantsleri kriteeriumid

Seda kõike on päris palju ja nõuded, mida mõttes esitasin võimalikele kandidaatidele kaitseministeeriumi uue kantsleri kohale, olid kõrged: ministeeriumi valitsemisala silmas pidades vajalik haridus ja ettevalmistus, varasem jõustruktuurides juhtival kohal töötamine ning - mitte väheolulisena - poliitiline sõltumatus. Aga eelkõige vajab kaitseministeerium nii täna kui ka edaspidi head juhti - inimest, kes suudaks selles suurenenud ootuste keskkonnas tagada läbipaistva ja lääneliku juhtimismehhanismi rakendamise, sest paljud probleemid on 15 viimast aastat ületamist oodanud. Näiteks arenguplaanide ja investeeringukavade paindlik ja süsteemne täitmine, kaitsealase seadusandluse kvaliteedi tõstmine, riigikaitse mõistmine laiemalt kui pelgalt sõjalise riigikaitsena ja kõik muu hädavajalik peavad edaspidi toimima palju tulemuslikumalt kui seni, olenemata sellest, kes on kaitseministeeriumis minister või ka kantsler. Riho Terrasele tegin ettepaneku kandideerida kaitseministeeriumi kantsleriks, kuna kõiki asjaolusid arvestades on ta parim sellele kohale pakutu.

Efektiivse ja jätkusuutliku avaliku teenistuse loomiseks peame tagama, et meie olulistel ametikohtadel, aga tegelikult igal positsioonil, oleksid pädevad, usaldusväärsed ja tulemustele orienteeritud ametnikud. Selleks on hädavajalik luua suurem rotatsioon - ka avalikus teenistuses laiemalt, aga meie valitsemisalal eelkõige kaitsejõudude ja kaitseministeeriumi vahel. Ja nii ei soovita ka mina vaadata kaitseministeeriumi kantsleri kohta kui sõjaväelise karjääri katkemist, vaid kui ühte sammu karjääriredelil Eesti avalikus teenistuses. Mul on hea meel, et osaliselt see meil juba nii on. Lisaks valitsuse poolt ametisse nimetatud uuele kantslerile, kes küll lahkus kaitseväeteenistusest (ja kes käib tööl ülikonnas), on meil asekantsleriks tegevteenistuses mereväeohvitser Lauri Tumm, nagu ka mitu osakonnajuhatajat või nende asetäitjat on praegused või endised ohvitserid. Nüüd on meie ülesanne hinnata, kas ja kuidas peaks muutma näiteks kaitseväeteenistuse seadust, et sellist rotatsiooni ja edasi-tagasi liikumist valitsemisala sees veelgi hoogustada. Ja peame vaatama uue pilguga ka koostööle teiste julgeoleku tagamisega tegelevate ministeeriumidega. Paljud meie valitsemisala ees seisvad strateegilised väljakutsed, aga tegelikult laiemas mõttes kogu Eesti totaalkaitse sõltub sellest koostööst.

Tsiviilkontrolli mõttest

Vaatamata olulistele ülesannetele peab ka avalik sektor kandma oma osa sellest koormast, mille seab meie kõigi õlgadele praegune majandussurutis. Kaitseministeerium sarnaselt teiste valitsusasutustega tõmbab kokku oma valitsemiskulusid, seda suurusjärgus 8% võrra. See tähendab ka inimeste ja töökohtade koondamist. Nii seisab avaliku sektori juhtidel, sh ka administratiivjuhtidel, kantsleritel ja asekantsleritel sarnaselt eraettevõtete juhtidega ees raske aeg - kuidas teha sama või vähesema inimressursiga sama palju või tegelikult isegi rohkem kui varem.

Kui iga organisatsiooni suurim vara on selle liikmed või töötajad, siis eriti oluline on see keerulisematel aegadel. Korporatiivse ringkäenduse alusel teatud ametnike hellitamine mõjub tõenäoliselt kõigile teistele vabas konkurentsis osaleda soovijatele demoraliseerivalt. Eriti väikeses riigis nagu Eesti on korporatiivsuse mõju surmavalt mürgitav, kuigi selle kaisutus võib parajasti soosingut nautlevate jaoks tunduda soe.

Nagu juba öeldud - poliitilised juhid vahetuvad vastavalt valijate usaldusele. Seetõttu on minu kui kaitseministri üks ülesandeid tagada, et avaliku teenistuse korraldus kaitseministeeriumis ei oleks pidevas sõltuvuses selle juhtide suvaotsustest ja et kõikidele ametnikele oleks selge, et nende panus ning karjääriredelil edenemine sõltub eelkõige neist endist. Usun, et sellises organisatsioonis tahetakse töötada ja maksumaksjatena saab eesti rahvas oma antud maksukroonide eest kõige kvaliteetsemat teenust.

Lõpetuseks - kaitsevaldkonnaga seoses on räägitud palju tsiviilkontrollist. Iseäranis teravalt ilmnesid vastuolud selle teema mõistmises kaitseväekorralduse seaduse menetlemise aegu riigikogus. Ometigi jõudsime toona parlamendierakondadega selle mõttes ja tähenduses üksmeelele. Kui aga nüüd on mõnel pool küsitud, kas ikkagi on otstarbekas nimetada endine kaitseväelane kaitseministeeriumi kantsleriks, siis pean oluliseks rõhutada ka seda, et tsiviilkontrolli ei mõistetaks pelgalt riigiametnike kontrollina kaitseväelaste üle, vaid ka poliitilise kontrollina ametnike tegevuse või tegevusetuse üle. Ja kindlasti ootab sellist vastutust ministrilt ka laiem avalikkus, sealhulgas ajakirjandus.

Head lahendused riigikaitses

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing