Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Kas poliitika või avantüür?

27.11.2008 | Peeter Olesk | Riik, Regionaal

Soomlasest sõber vaatas üle paki mu Helsingi südalinnast ostetud raamatuid ega mõistnud, miks kuulus nende hulka Turu Ülikooli merendusuuringute keskuses töötava Johanna Yliskylä-Peuralahti filosoofiadoktori väitekiri aastast 2004 teemal „Riigiasutuste väljaviimine pealinnast ja regionaalpoliitika". Raamat oli hinnatud 23 eurolt ühele, aga nii pöörane hinnalangus polnud määrav. Mind huvitas sisu. Eestis pole keegi uurinud, mida tõi enesega kaasa nüüdse nimega haridus- ja teadusministeeriumi osaline siirdamine Tartusse. ASi Edelaraudtee peakontor tegutseb Türil. Temagi asukoht vääriks akadeemilist kraadi.

Plaan, käsk ja vabadus

Sõnale „plaanimajandus" anti üksvahe ka halvustav tähendus, kuid poliitika sootuks ilma plaanita on täielik avantüür. Nii tehti omal ajal oblasteid. Soomlanna doktoritöö käsitleb maamajanduse uurimiskeskuse kolimist aastal 1983 Helsingi külje alt Vantaast Forssa linna külje alla valda nimega Jokioinen. Linnulennult 90 kilomeetri kaugusele kohast, kus asutus aastal 1898 oli loodud. Asutuses töötab kokku 900 inimest, nii et ta on valla suurim tööandja.

Parlament otsustas asja 1971. Seega kulus asutuse siir­damiseks 12 aastat ajal, mil Soome oli edukas riik. Ümberasumise peamiseks põhjuseks sai tõsiasi, et seoses Vantaa lennuvälja arenguga polnud põldkatsed jms seal enam vanal viisil võimalikud. Niisiis mitte riigi detsentraliseerimine, vaid tööolude muutumine. Meil ei ole ühtegi asutust kolitud nii pikalt. Soomlastega võrreldes tegutseme kiiremini kui ahvid. Käsk antakse ilma plaanita ning ainsaks vabaduseks jääb jätta rumalused kaasa tegemata. Asi seegi.

Jälle on õhus kava likvideerida maakonnad, aga kõigepealt maavalitsused. Maavanem on riigi käepikendus, ütleb kõnepruuk. Käepikendus on tööriist roboti pihus. Mis on see riik ja kus ta asub, kelle tööriistaks on maavanem? Kas see riik on minister või erakonna juhatus või nn keskvõim?

Olgu. Laskem maavalitsused likvideerida ja oletagem, et omavalitsuste piirkondlikud liidud on paremad. Ehkki maavanemate kohad on erakonnastatud, on nad seda poolavalikult. Omavalitsusliidu juht on politiseeritud aga juba algusest peale. Me võime seda teed minna, kuid kas Ameerika on meile jõukohane? Arvan, et ei. Mis garanteerib, et omavalitsusliidu juht on riigi käepiken­dusena endisest maavanemast parem? Ega Tallinna linn, mis on ka omavalitsusüksus, vaja Harjumaa omavalitsuste liidus seina ääres istumist. Tema tahab olla riigist tähtsam. Annab suviti pealinna õigused Pärnule kogunisti ära ja küsib aastaks 2011 neid veel juurdegi, olles siis Euroopa kultuuripealinn. Küll see mäng on, kuid vähemalt tol aastal on Tallinnast väiksemad omavalitsused kõik tema omakasupüüdlikud alamad. Üle riigi.

Rikka pruudi otsinguil

Riigi regionaalpoliitikale on lisandunud veel kaks aspekti, mis mõlemad puudutavad kõiki meid. Üks on värsked jutud ühe suure, mega-universitase tegemisest kui akadeemilisest konsortsiumist. Astud sisse näiteks Eesti Maaülikooli, aga ei tea enam, mille sa ükskord lõpetad. Ja kas sa üldse oledki midagi lõpetanud enne, kui sul puudub magistrikraad? Väljaspool Tartut ja Tallinna asuvate kolledžite puhul on see küsimus äärmiselt konkreetne.

Teine aspekt leiab lahenduse juba järgmisel sügisel. Kes on need uued inimesed, kellel on kohalikel valimistel kandideerides raha nii põues kui ka tagataskus sedavõrd palju, et nad saavad ära teha midagi suuremat? Isamaa ja Respublika Liit näiteks otsib sobivat kandidaati nii Tallinna kui ka Tartu linnapea kohale, aga need kohad pole ju vabad ega ole ka võimalikud kandidaadid ise vabad inimesed. Vaesel ajal on rikas pruut üsna haruldane linnuke.

Kohalikud valimised muidugi ei ole avantüür. Avantüür on, kui poliitika läheb õhku täis. Neid mulle ainult valimistega läbi ei torgi.

 

Allikas: Võrumaa Teataja

Märksõnad

Peeter Olesk, haldusterritoriaalne reform

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing