Intervjuu: Mart Laar: ma ei tunne huvi, kui palju mulle Gruusias makstakse*

21.11.2008 | Urmo Soonvald | Välis, Euroopa

Mart Laar muigab, kui talt küsida, kui palju talle Gruusia presidendi nõustamise eest makstakse. "Raha pole mulle maailma kõige tähtsam küsimus," ütleb ta, et pole Tbilisist laekuvatesse ülekannetesse kunagi süvenenud.

Kelle heaks te Gruusias töötate?

Gruusia riigi heaks.

Ja kellega on teil leping?

Otsest lepingut... Ma ei oskagi öelda, milline leping mul on. Mind kutsus Gruusia president ja minu töösuhe ongi Gruusia presidendi administratsiooniga.

On see ka paberil vormistatud?

Ma pole eriti sellest hoolinud. Mingi paberi oleme alla kirjutanud, aga selle sisu on nende makaronidega (gruusia keeles - U. S.) ja ma pole sellele erilist tähelepanu pööranud.

Praegune leping Gruusia presidendiga on sama sisuga, nagu oli enne, kui te veel polnud Eesti koalitsioonierakonna liider?

Töökoormus on mu enda teha, sest ma pole palgal. Kui olen fraktsioonijuht, saan Gruusias vähem käia kui enne. Aga mul pole Gruusias konkreetseid ülesandeid.

Milline on Gruusias teie ametikoht?

Presidendi administratsiooni nõunik majandusküsimustes. Viimasel ajal on sinna märkamatult lisandunud ka eurointegratsioon, läbirääkimised Euroopa Liiduga.

Nädal korraga ja lendab turistiklassis

Mitu korda olete 2008. aastal Gruusias käinud?

Kuus korda. Kolm korda enne ja kolm korda pärast sõda.

Kuidas te olete Gruusias tasustatud?

Ma pole selle vastu huvi tundnud. Mulle on tähtis, et leping toimib ja saan oma asjad aetud. Mul on ligipääs ametnikele ja ministritele, kellega soovin rääkida. Presidendile ligipääs on alati omaette teema. Tänu presidendi kaootilisele ja kiirele ajakavale... see toimub, aga mitte kokkulepitud aegadel. Need kohtumised võivad tulla ootamatult.

Lisaks suhtlen veel ministritega, kes puutuvad kokku majandusega, Gruusia Pangaga, rahvusvaheliste organisatsioonidega, opositsiooniga jne.

Kui pikalt olete korraga Gruusias?

Umbes nädal või natuke vähem. Sätin need sõidud parlamendi istungitevabale nädalale. Nüüd on ka lendamine mugavam. Lendan turistiklassis, sest piletite eest maksab Gruusia riik ja ma ei kavatse nende rahakotti laastata. Kahju, et meie lennukompanii Gruusiasse ei lenda, sest Riiast minnes on kolmandik kuni pooled alati eestlased.

Päevaraha suurust avaldada ei tohi

Aga ikkagi - kuidas teid Tbilisis tasustatakse?

Mul makstakse kinni kõik kulutused ehk ülalpidamine on prii. Autot pole, töötuba ja kontorit samuti mitte. Kui vaja, teenindab mind presidendi kantselei auto. Ihukaitset mul ka pole, vastupidiselt kohalikele. Püsisekretariaati ka pole.

Päevaraha saate?

Jah.

Kui palju?

Summad on Gruusia pool kuulutanud konfidentsiaalseks. Kui siiralt ütlen, siis ma neid summasid ka ei tea. (Päev hiljem Laar täpsustab, et uuris summa suuruse välja ja selle üle ei kurda - U.S.).

Kuidas nad siis maksavad, kui te isegi summat ei tea?

Kuna ostan ise lennukipiletid, siis tuleb arvele kõik koos tagasi.

Päevaraha pole 500 krooni?

See summa on palju suurem.

Kus te Tbilisis ööbite?

Hotellides. Ma ei suuda kõiki neid nimesid taastada. Tbilisis peamiselt ühes kahest Marriottis või Sheratonis. Tihti esinen mingitel seminaridel ja siis ööbin hotellis, kus toimuvad ka üritused.

Turvalisus muret ei tee

Olete saanud Gruusiast ka põhikohaga tööpakkumisi?

Arvan, et niipea, kui tahaksin saada Gruusia riigi palgale, see mul ka õnnestuks.

Eraettevõtjad on püüdnud värvata?

Olen selle kohe teinud selgeks, et palgatööd ma Gruusias teha ei taha. Aga kui kangesti tahaksin, küll siis ka pakkumised tuleks.

Kardate Gruusias oma turvalisuse pärast?

Ei, miks peaksin? Ma pole kunagi midagi kartnud. Olen erinevaid situatsioone ka Eestis näinud. Kui oleksin turvameest tahtnud, küll siis oleksin ka saanud.

Annate endale aru, et asute oma tegevusega teatud Vene organisatsioonide huvisfääris?

Ma ei vaeva oma pead sellega. Ma ei tee ka illusioone, et igale inimesele mu tegevus ja arvamusavaldused meeldivad. Mulle on tähtis, et Gruusia on üsna nähtavalt edenenud.

Grusiinid on külalislahke rahvas. On teid kingitustega üle puistatud?

Gruusiasse minnes kartsin, et külalislahkus tapab. Igas mõttes. Alates kingitustest ja lõpetades suurte sarvedega... Seltskond, kes on Gruusia presidendi ümber, on teine põlvkond ja teistsuguse hoiakuga. Ma ei ütle, et nad veini ei joo. Aga alguses kardetud pillerkaaritamist ei toimu.

Kingitusi pole. Küll olen raamatuid saanud. Ka veini on kingitud. See on alati hea kink, aga veini äratoomisega on probleemid.

Veiniskandaali süütu kannataja.

Sattusite skandaali, kui viisite Gloria veinikeldrisse kastikese veini. Kelle veini te tõite?

Viisin testimiseks, sest Gruusia veinitehas palus.

Aga kuidas teie toodud vein ebaseaduslikult müügile jõudis?

Ausalt öeldes seda ma ei tea siiani.

Ja süüdi jäi keegi Gloria töötaja...

Lootusetu on arvata, et soovisin veini müügiga raha teha. Kui järgmine Gruusia veinitehas palub kasti veini kaasa võtta, et testida, kas neil tasub sellega tegelda, siis jumala eest - teen seda veel. Kui ma Gruusiat toetan, võin ka transamees olla. Ja kui keegi tahab sellest mõttetu artikli kirjutada, siis see on nende vastutada. Olen solvunud, et minu ees pole vabandatud.

Kui palju olete Gruusias aidanud Eesti ettevõtjaid?

Üsna palju, ja olen ka kõigile püüdnud vastu tulla.

On teil kedagi ka aidata õnnestunud?

Tegemist on konfidentsiaal-se infoga. Aga rõhutan alati, et äraostmiskatsed Gruusias lõpevad väga halvasti. Valitsus võitleb korruptsiooniga tihti ka väga karmide meetmetega. Vahetevahel isegi ülearu karmide meetmetega.

Olen kuulnud legendi, kuidas te istute Tbilisi ühe kallima hotelli lobibaaris, kohtute saadikute ja ministritega ning ühel hetkel viib presidendi soomustatud auto teid riigipea juurde. Vastab see kirjeldus tõele?

Kirjeldus on enam-vähem täpne. Organiseerin oma päeva ühte kohta ja siis teatud vahedega külalised käivad. Nii on lihtsalt mugavam.

Kas sel aastal lähete veel?

Mu ajakava on nii tihe, et ma ei tea, kas jõuan selle aastal lõpus või uue aasta alguses.

* Pärast Õhtulehega rääkimist helistas Mart Laar tagasi ja ütles, et oli end Gruusiast saadava päevaraha suurusega kurssi viinud. Avalikustamisele summa sellegipoolest ei kuulu.
Samal teemal

Intervjuu: Mart Laar: ma ei tunne huvi, kui palju mulle Gruusias makstakse*

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing