Pangalaen või kolmas laps

01.11.2007 | Tiina Oraste | Pere

Kui igapäevakuludega saavad kolmanda või rohkem lapse muretsenud pered enamasti hakkama, siis eluasemetingimusi parandada võib paljudele osutuda võimatuks, arvab Tiina Oraste.

Meie esivanematele oli kodu omada väga oluline. Pereisa eesmärk oli teha selleks kõik, et osta välja rendimaa või

-talu. Oma maa ja oma talu - see oli kindlustunne tulevastele põlvedele. Ega siis asjata öelda: «Minu kodu on minu kindlus.»

Kodu soetamine nõuab kokkuhoidu

Oma kodu rajada pole kunagi kerge olnud, kuid praegustele noortele peredele, kes pole saanud eluaset erastamise või tagastamise teel, on see eriti raske.

Enamikul juhtudel võtavad nad oma kodu soetamiseks pangast laenu ja seovad selle tagastamiseks end aastakümneteks rahakohustustega.

Noore pere puhul tähendab see, et millestki tuleb loobuda. Kokkulepe on peresisene, tavaliselt tähendab see kokkuhoidu rõivaste, huvialade, meelelahutuse ja reisimiste arvel. Kindlasti ei peaks see kokkulepe olema loobumine veel sündimata lastest.

Majandusminister Juhan Parts on tulnud välja kodutoetuse seaduse eelnõuga, mida on ajakirjandus kajastanud. Eelnõu suhtes on olnud nii toetavaid kui ka vastuargumente.

Hea on kindlasti, et on alanud diskussioon. Oodatud on kõik konstruktiivsed ettepanekud nii otse eelnõu algatajale kui ka siinkirjutajale.

Eelnõu soovib avardada lasterikaste perede võimalusi kodu soetada või korrastada, et parandada elamistingimusi ning ühtlasi vähendada kolme ja enama lapsega perede vaesusriski elutingimuste parandamisel.

Sihtrühm on kolme ja enama lapsega pered eeskätt sel põhjusel, et statistika järgi langeb pere elatustase järsult just kolmanda lapse sündides.

Kui igapäevakuludega saavad kolmanda või rohkem lapse muretsenud pered enamasti hakkama, arvestades sealjuures kohaliku omavalitsuse ja riigi antavaid toetusi, siis eluasemetingimuste parandamine võib paljudele osutuda võimatuks.

Eelnõu seab ka eesmärgi mõjutada positiivses suunas perede otsust lapsi saada. Vastutustundlikud vanemad, kes kaaluvad kolmanda või rohkema lapse sündi, peavad oluliseks võimaldada lapsele head kasvukeskkonna.

Sisuliselt tähendab eelnõu ettepanekut maksta kolmanda (või neljanda, viienda jne) lapse sündides kinni väike, ent oluline osa pere eluasemelaenu põhiosast - alates 1500 kroonist kuus kümne aasta jooksul.

Kolmandaid lapsi sünnib perre harva

Meil pole otsest nähtavat elamispinnapuudust. Kuid et eluruumide tubade arv ei vasta pereliikmete arvule ning eluruumide regionaalne paiknemine ei vasta enam inimeste paiknemisele, elab suur osa peredest ruumikitsikuses.

Elutube on elaniku kohta keskmiselt üks, ent see ei kehti suuremate perede puhul. Juba neljaliikmelistest peredest elab umbes 70 protsenti elamispinnal, kus tube on vähem kui pereliikmeid.

Kõige kitsamad elutingimused ongi väikeste lastega peredel. Lisaks on probleem, et suur osa elamutest on halvas seisus, eriti soojapidavuse puhul.

See on kindlasti üks põhjus, et kolme lapsega peresid - 13 000 - on oluliselt vähem kui ühe või kahe lapsega peresid, keda on üle kümne korra rohkem ehk 190 000.

Riigi elamupoliitika saab eluruumi soetamist toetada vaid mõnel kindlal sihtrühmal. Selleks on enam-vähem hakkama saavad pered, kes seisavad otsuse ees, kas muretseda kolmas laps või mitte. Elamistingimused võivad siin olla kaalukeeleks.

Majandusminister Juhan Parts on öelnud, et vaesusel on Eesti riigis kolmanda lapse nägu, sest statistika järgi langeb pere elatustase järsult just kolmanda lapse sündides.

Võiks ju küsida, miks mitte hoopis lastetoetusi suurendada. Selgituseks rõhutan, et tegemist pole sotsiaalhoolekande ega toetusega selle klassikalises mõttes, vaid majandusliku meetmega, mis aitab lasterikastel peredel elamistingimusi parandada.

Eesmärk on tagada, et seda kindlat raha kasutataks ainult ja ainult laste eluasemetingimuste parandamiseks.

Panga kaudu on eluasemelaenu raha kasutust ka kõige kergem jälgida. Sotsiaalhoolekande probleemide leevenduseks on Eesti riigis teised võimalused.

Lasterikaste perede eluasemelaenu osalist maksmist on edukalt kasutanud naaberriigid, näiteks on Läti juba 2005. aastal välja töötanud laenutoetuse lastega peredele eluaseme soetamiseks. Riik abistab laenu põhiosa tagasi maksta.

Leedus on lastega peredel võimalus taotleda kuni kümme protsenti eluasemelaenu maksmist riigi abiga. Seega ei pea me jalgratast leiutama.

Loodan, et kodutoetus annab peredele kindlustunnet ja julgust ning kujuneb kaalukeeleks otsustamisel, kas kolmas laps või pangalaen, ja juba kümne aasta pärast on meil hulgaliselt rohkem neid tublisid peresid, kus kasvab kolmas laps.

Algallikas:

Järva Teataja 01.11.2007

Allikas: Järva Teataja

Pangalaen või kolmas laps

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing