17.11.2007 | Tiina Oraste | Haridus
Õpetaja amet on muutunud noorte hulgas ebapopulaarseks. Põhjusi jätkub: halb kogemus kooliajast, õpetajaameti suur vastutus ja pingetaluvus, ebatasuv palk, õpilaste ebaväärikas käitumine.
Kahjuks on see tolle ameti negatiivne pool, mis pahatihti ei kaalu üles positiivset poolt.
Palk on hea, aga õpetajat pole
Ometi on ka see olemas: meeldiv kogemus kooliajast, soov anda edasi oma ainet, arendada õpilastes loovust ja mõtlemist, tegelda päev päeva kõrval särasilmsete ja aktiivsete laste ning noortega, saada tagasi positiivseid emotsioone, lisaks pikk suvine puhkus ning mitte just kõige kehvem töötasu. Loetelu loeteluks, aga tõsi on see, et kõrgkooli lõpetanud noored õpetajad kooli ei kipu.
Selle probleemi lahendamise üheks võimaluseks on koalitsioonilepingus lähtetoetus kõrgkoolilõpetajatest õpetajatele.Eesti üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötab kokku ligi 18 500 õpetajat. Ligi 40% neist on 50aastased ja vanemad. Alla 30aastasi õpetajaid on umbes 10%. Paljud algajad õpetajad lahkuvad pärast esimest tööaastat. Vanemaealisi õpetajaid on seda rohkem, mida kaugemal asub kool suurtest keskustest. Samuti on neis piirkondades suurem põud matemaatika, inglise keele, füüsika ja poiste tööõpetuse õpetajatest. Ometigi peaks meil kõigis piirkondades olema tagatud võrdsete võimaluste loomine hea hariduse saamiseks. Lapsi peavad õpetama ja nendega tegelema kvalifitseeritud õpetajad, kes on saanud nüüdisaegse koolituse. Eesti ei saa liikuda teadmistepõhise majanduse suunas, kui meie lastele antav haridus on ebakvaliteetne või poolik.
Viieks aastaks sunnismaiseks
Lähtetoetusel on ka regionaalpoliitiline eesmärk - tagada väljaspool Tallinna ja Tartut asuvates koolides tänapäevase ja kvaliteetse hariduse omandamise võimalus. Noor spetsialist, kes on lõpetanud õpetajakoolituse kõrghariduse tasemel ja hakkab kõrgkooli lõpetamisele järgneva aasta jooksul vähemalt 0,75 ametikohaga tööle üldhariduskooli I-III kooliastme õpetajana või gümnaasiumiastme õpetajana või kutseõppeasutuse õpetajana ega ole varem õpetajana töötanud, saab lähtetoetust.Õpetaja lähtetoetus 2008. aastal on kavandatud 200 000 krooni, mis makstakse eelnõu tingimustele vastavalt õpetajale välja kolme esimese aasta jooksul.
Esimesel aastal 100 000, teisel 50 000 ja kolmandal samuti 50 000 krooni. Lapsehoolduspuhkuse ajal õpetajad lähtetoetust ei saa. Selle maksmist jätkatakse, kui õpetaja on tööle naasnud. Lähtetoetus loetaks tagastamatuks, kui seda saanud õpetaja on oma ametikohal töötanud vähemalt viis aastat. Kui õpetaja lahkub ametist varem, siis kohustub ta lähtetoetuse kolme järgneva aasta jooksul tagasi maksma.
Üks tingimus lähtetoetuse saamisel on, et õpetaja peab töötama vähemalt 0,75 ametikohaga. Väikeste koolide puhul on sellist tunnikoormust aineõpetajale raske kindlustada. Probleem on aga lahendatav, kui naabervallad teevad omavahel koostööd ja leiavad võimaluse, et õpetaja saaks töötada kahes koolis.
Eelnõu aruteludes on olnud ettepanekuid laiendada õpetajate ringi, kellel oleks võimalus lähtetoetust saada. Näiteks noored spetsialistid, kes asuvad pärast kõrgkooli kooli tööle, kuid ei ole omandanud seejuures õpetajakoolitust. Või kutsuda tagasi neid häid õpetajaid, kes on vahetanud õpetajaameti mõne teise töö vastu. Samuti on arutletud summade suurust ja selle diferentseerimist piirkonniti. Kindlasti on need arutamist väärivad ettepanekud, kuid järgmiseks aastaks on seatud piirid. Kui süsteem on käivitunud ja on olemas mingi kogemus, siis saab juba summade üle arutleda ja vajaduse korral suurendada lähtetoetuse saajate ringi.
Haridusministeerium on prognoosinud, et uuel õppeaastal võiks lähtetoetust saavate õpetajate arv olla 130-140. Tegelik vajadus oleks ligi 500 õpetajat aastas. Haridussüsteemis töötab praegu 18 500 pedagoogi.
Lähtetoetus on riigipoolne positiivne algatus. Loodame, et ka noored kõrgkoolilõpetajatest õpetajad leiavad selles meetmes motivatsiooni valida oma esimeseks töökohaks maakool, sest tuhanded särasilmsed õpilased, kellel kõigil on õigus heale haridusele, ootavad teid väga oma kooli ja tundi.
Algallikas:
Allikas: SL Õhtuleht
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6