Ei lähe ametnik palga juurde, tuleb palk ise

20.11.2008 | Jüri Kõre | Regionaal, Majandus

Ladus ühistransport, siledad teed-tänavad, mõnusat keskkonda kujundavad planeeringud võiksid olla mõõdupuud, millega hinnata ametnike tööd. Kuid mingitel varjatud põhjustel pakub publikule hoopiski suuremat huvi naabri või üleaedse rahakott.

Pole siis ime, et kui mõni poliitik räägib ametnike palgast või arvust, on talle tagatud meedia ja avalikkuse tähelepanu. Seda tuntud võtet kasutab edukalt ka Tartu linnapea, tilgutades järjepanu infot linnavalitsuse palgareformist.

28. oktoobri Tartu Postimehes oli teade, et «kõrgemate linnaametnike palgad külmutatakse», 30., et «eelarvemahud pigem kahanevad kui kasvavad, seega peab ka palgapoliitikas olema paindlik», ja 12. novembril, et «praegune lahendus, kus arvestatud on keskmist palka, kuid jäetud arvestamata linnaeelarve mahu kasv, ei ole õige».

Erilised ametnikud

Ega keskmine lehelugeja neist teadetest eriti sotti saa. Ka siis, kui ta loeb läbi volikogus täna päevakorras oleva määruse «Tartu linna ametiasutuste palgajuhend» õiendi.

Ametnike uut palgakorraldust kirjeldatakse seal sõnadega: on õiglane, konkurentsivõimeline, paindlik, ühtsetel alustel toimiv, häid tulemusi ja erilisi saavutusi väärtustav.

Lihtsustatult kehtestatakse linnavalitsuse liikmetele senise «libiseva» tasu asemel kindel palganumber, volinike kompensatsioonid külmutatakse, ametnikel arvatakse senised personaalsed lisandid staaži, kraadi ja keeleoskuse eest põhipalga sisse. Nii et selle lükke tulemusena enamiku ametnike põhipalk suureneb.

Kogu selle reformi aluseks on autoriteetse personaliotsingufirma uuring, mis peaks näitama, millised töökohad on üle- ja millised alakoormatud või -makstud.

Paraku, näiteks rahanduskomisjonis ei leidunud ühtegi komisjoniliiget, kes seda tööd oleks näinud, ja senini on segane, kellele selle lugemise õigus antakse, kellele mitte. Iseenesest on väga veider ka see, et ettepanek volinike tasude korrastamise kohta ei tule mitte volinikelt, vaid linnavalitsuse ametnikult.

Refereeritud lõigud, mis erinevas vormis räägivad õiglusest, sunnivad küsima, keda siis seni ebaõiglaselt koheldi. Kas tõesti on meil omavalitsustes hulgi asjamehi, kelle töötasu on haridus-, kultuuri-, sotsiaal- vm töötajatega võrreldes ebaõiglaselt madal?

Või miks paljude erialade töötajate hindamisel kasutatavad staaži ja kvalifikatsiooni näitajad (kõige käepärasem näide on pedagoogidele ametijärkude nooremõpetaja, vanemõpetaja, õpetaja-metoodik omistamine) kuulutatakse palga diferentseerimise seisukohast sobimatuks?

Ohutu häma reformist

Kui jätame kõrvale ilusad sõnad õiglusest ja ebaõiglusest, siis peaks ametnike palgakorraldus sõltuma viidatud dokumendi kohaselt kõige rohkem kahest asjast: kohaliku tööturu olukorrast (keskmine palk Tartumaal, mis sisuliselt kattub Eesti keskmise palgaga) ja palgatasemest võrreldavatel ametikohtadel erasektoris.

Seda võrreldava palga põhimõtet kasutatakse paljude riikide avalikus teenistuses. Nii et järeleproovitud lähenemisviis. Kuid on üks aga. Enamasti on neis riikides avalik teenistus meie omaga võrreldes sõltumatum, spetsialisti kompetents ja vastutus paremini piiritletud. Spetsialist on spetsialist nii era- kui ka avalikus sektoris.

Kui ResPublica püüdis mõni aasta tagasi anda riigikontrollile omavalitsuste kontrolli õigust, siis käivitati võimas vastukampaania. Omavalitsuse tegevuse otstarbekust ei pidavat saama hinnata. On ju omavalitsus demokraatlik organ, demokraatia on aga ebaratsionaalne ja ebaefektiivne!

Kui omavalitsuse tegevust ei saa hinnata lähtudes otstarbekusest, siis ei saaks seda kriteeriumi rakendada ka ametnike tegevuse mõõdupuuna!

Tegelikkus on muidugi hoopis pragmaatilisem kui eelnevalt refereeritud ilusad sõnad. Ükspuha, millist juttu räägivad ametnike palgakorralduse või koosseisu kallale minevad asjamehed, nende tegutsemise tulemus on ikka üks ja sama: palgad tõusevad ja koosseisud suurenevad!

Nii ka heade mõtete linnas. Majanduskasvu aastatel on avalikkusele palgatõusu lihtne seletada, stagneeruvas majandussituatsioonis on hoopis ohutum hämada mingist reformist.

Seni kehtiva 2006. aasta juhendi järgi oli madalaima kvalifikatsiooniga spetsialisti palga alammäär 5000 krooni, uue juhendi järgi 7800 krooni, kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialisti miinimum vastavalt 6500 ja 9600 ning juhi jaoks oli miinimum enne 8000, nüüd 17 000.

Kokku tähendab see kontrollimata hinnangute kohaselt järgmisel aastal täiendavat palgakulu 600 000 krooni! Kui matemaatikaõpetaja on teoreemi tõestamisel sellesse punkti jõudnud, ütleb ta MOTT!

Tõelised reformid

Kui rääkida palga- ja personalikorraldusest sisuliselt, siis reformida oleks vaja oi kui palju asju. Tallinna linnavolikogu opositsioon võtab siis, kui muid teemasid napib, päevakorda Tallinna poliitilise juhtimise kulukuse. Pole mõtet vaielda, kindlasti on tallinlastel õigus.

Aga kui võrrelda Tallinna ja Tartut, siis iseloomustab viimast hoopis teistsugune disproportsioon. Võrreldes linnapeade, abilinnapeade, linnaosavanemate kui poliitiliste persoonide ja osakondade, ametite, direktoraatide juhtide kui kõrgemate ametnike palgakulusid, siis Tallinnas on proportsioon 2:3, Tartus 2:2. Tartus on võrreldes Tallinnaga kõrgemad ametnikud alamakstud!

Kui analüüsida meie linnavalitsuse osakondade struktuuri, nende otseseid ülesandeid ja kaudset vastutusala, siis siin on võimalik asju märgatavalt ratsionaliseerida.

Kolm osakonda oleks võimalik liita olemasolevatega ilma mingi pikema ettevalmistuseta. Mõningase eeltöö järel saaks tööjaotuse ratsionaalsemaks muutmise abil struktuuri veelgi lihtsustada.

Meie sõpruslinn Frederiksberg Taanis suudab oma 100 000 elaniku teenitavad maksutulud (u 370 000 Eesti krooni elaniku kohta aastas, Tartus u 9000 krooni) otstarbekalt ära paigutada nelja osakonna tööga (üldised teenused, sotsiaal-, kultuuri- ja tehnilised teenused).

Ja kolmandaks: kindlasti ei saa ametnikkond, silmas pidades tõsiasja, et nii era- kui avalikus sektoris toimub tervete tegevusvaldkondade kadu või kahanemine, jääda muutumatuks.

Ei lähe ametnik palga juurde, tuleb palk ise

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing