Ei saa me läbi Lätita!

17.11.2008 | Taavi Veskimägi | Välis, Rahandus, Majandus, Euroopa

Balti kett on nii tugev kui tema kõige nõrgim lüli. Väljaspool Baltikumi ei käsitleta Eestit, Lätit, Leedut kuigivõrd eraldi, vaid räägitakse Baltikumist. Seega on ühe riigi majanduse kukkumisel ühise nimetaja Baltikum kaudu tugev kõrvalmõju teiste riikide majanduskeskkonnale.

Eestis on viimastel kuudel hakatud päev-päevalt üha enam kõnelema meie riigi ees seisvatest probleemidest ja väljakutsetest. Kuni eelmise pühapäevani, kui Läti valitsus otsustas üle võtta varade mahult riigi suuruselt teise panga, Parex Banka enamusaktsiad, ei pööranud me Balti Achilleuse kannale piisavat tähelepanu.

Mõju suurem, kui arvame

Seega mõjutab Lätis toimuv meie heaolu järgmistel aastatel rohkem, kui me arvata oskame. Just Läti suutlikkus toime tulla määrab ära Baltikumi majanduslanguse sügavuse ja pikkuse. Kui Läti lootusetult kokku kukub, võib Baltikum kui kapitali importiv perifeerne piirkond aastateks jääda arenguta, s.t. kapitalita virelema.

Läti on majandustsüklis meist orienteerivalt pool aastat maas. Kui vaadata, kus on lätlased praegu, võrreldes meiega kuus kuud tagasi, siis on neil potentsiaalse põrandale kukkumiseni veel hirmutavalt palju minna.

Eesti ei saa enne korralikult kasvama hakata, kui Lätis pole kohandumist ära olnud. See sõltub sellest, kas Baltikumis nähakse võimalusi või probleeme. Praegu ei ole Euroopas kedagi, kes ei näeks Balti makrot kui potentsiaalset probleemi vähemalt järgmisel 12-16 kuul. Keegi ei süüvi eraldi Eesti majanduse fundamentaalteguritesse, vaid otsustatakse selle läbinisti negatiivse emotsiooni pealt, mida Baltikumi olukorra ja perspektiivide kohta globaalsed finantsinstitutsioonid ja Euroopa meedia pakuvad.

Müüdid, mis meid varem kandsid ja Eesti kapitalile magusaks tegid, on Baltikumis toimuva tagajärjel purunenud. 12 kuu pärast on vaja uusi tugevaid positiivseid märke, mis lööks õhu värisema, paistaks Baltikumist kaugemale ja paneks inimesi näiteks Londonis oma väljakujunenud seisukohti korrigeerima. Üks märk võiks olla euro. Paradigmat muutvatele sammudele on võimalik ehitada uus müüt ja seda Euroopas kolme riigi senisest tihedamas ühistegevuses turustada. Kui teised käsitlevad meid ühise Baltikumina, siis peame ka ühise Baltikumina toimima. Seda, mida ei suuda ühe miljoni inimesega, võib suuta seitsme miljoniga.

Läti mured

Lätis on kuhjunud palju probleeme. Ma ei käsitle siin väga korporatiivset ja korrumpeerunud poliitilist ja majanduslikku keskkonda, kust lähtuvad probleemid ajendasid eelmise valitsuse tagasiastumise. Käsitlen ülevaatlikult Läti pangandust.

Lätis on kohalikul kapitalil põhinevate pankade käes ca 30% pangandusturust. See pangandusturu konsolideerumine, mis Eestis 1990ndate lõpuks Maapanga, EVEA panga ja Forekspanga pankrottide kaudu aset leidis, on Lätis lõplikult toimumata.

Tõenäoliselt viib see kriis Läti kas valitsuse sekkumisel või pankrottide tagajärjel samasse olukorda, et sealgi hakkavad olema suurte rahvusvaheliste pankade tütred või filiaalid. Valitsusel on lähimatel kuudel valida, kas lasta ülejäänud pangad pankrotti või minna ka neisse pankadesse riigi rahaga sisse. Liiga väike turg, mis ei taga piisavat kapitaliseeritust tulemaks toime üha turbulentsema ja asümmeetrilisema globaalse finantskeskkonnaga.

Läti kohalikud pangad ei saa praegu rahvusvahelistelt rahaturgudelt raha tõstmisega hakkama. Likviidsuse puudus on kogu Läti pangandussektori peaprobleem. Peale Parexi enamusosaluse omandamist pani Läti valitsus sinna esimese hooga kohe 200 miljonit latti. Parexi uus juht Inesis Feifaris on öelnud, et vähemalt teist 200 miljonit latti on veel vaja. Samuti on valitsus aktseptinud ca miljardi lati suurust garantiiskeemi aitamaks kommertspankatel refinantseerida nende sündikaatlaenusid, ja ka sellest mahust umbes pool hõlmab Parexit.

Suurtel suured võimalused

Hinnanguliselt on valitsused finantssüsteemi stabiilsust globaalselt toetanud kolme triljoni dollariga. Suured valitsused saavad seda endale lubada, neil on endal reservid või neile laenatakse. Lätil pole aga küllaldaselt reserve ja ka valitsus pole suuteline rahaturgudelt piisavalt raha saama. Ja Lätil on vaja raha peale kommertspanga

likviidsuse finantseerimise ka lati vahetuskursi toetamiseks ja eelarve probleemide lahendamiseks.

Läti keskpanga viimane majandusprognoos 2009. aastaks oli 3,9% SKP kahanemist. Eelarve ümber käib samasugune hookuspookus nagu Eestiski - mõni nädal tagasi rääkis seal valitsus 2% valitsussektori ülejäägist, nüüd juba 1% defitsiidist. Aga ka see ei ole tõsiseltvõetav arv. Üldine arvamus on, et 2008. aasta oodatav defitsiit Lätis on 4-5% SKPst, 2009. aastal üle 6% SKPst, mis viib valitsussektori võlakoormuse 2009. aastaks 20% tasemele.

Lätis toimuv tekitab ka üha kasvavaid spekulatsioone lati vahetuskursi ümber. Sarnaselt Eestiga on Läti fikseerinud lati euro suhtes, kuid jätnud latile +/ -1% kõikumisvahemiku euro fikseeritud vahetuskursiga. Turud juba ootavad lati fikseeritud kursi vabaks laskmist euro suhtes. Loodetavasti jätkub lätlastel kainet meelt sellele mitte alluda. Meile oleks suur probleem, kui formaalselt sarnastes suure jooksevkonto defitsiidiga kapitali importivates riikides tekib devalvatsioonilaine.

Kommertspanganduse likviidsuse tagamiseks, surve vähendamiseks lati vahetuskursile ja valitsussektori röögatu defitsiidi finantseerimiseks järgmisel aastal peab Läti ilmselt juba lähinädalatel jõudma laenulepinguni IMFiga. Naaberriigi ellujäämine on meie huvides - ei saa me läbi Lätita!

Ei saa me läbi Lätita!

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing