Eelista eestimaist ehk keel prügist puhtaks!

21.05.2008 | Trivimi Velliste | Riik, Kultuur, Haridus

Iga päev kuuleme-loeme ajakirjandusest teateid selle kohta, et näiteks «Briti leiboristid on tunnistanud oma kaotust kohalikel valimistel». Või et «Türgi kindralstaap kinnitas: nende lennukid pommitasid öösel Kurdi Tööpartei positsioone». Vahel räägitakse Austraalia, Iisraeli või mõne muu maa leiboristlikust parteist.

Iga rahva kultuur on seda elujõulisem, mida rohkem ta lähtub oma lätetest, järjepidevusest ja oma näost. Enne Teist ilmasõda oli Eestis ikka kombeks kõnelda, et Tööerakond on oma kaotust tunnistanud või et see ja teine ründas tööerakondlasi. Siis tuli aga aasta 1940 ning eesti keelde hakkasid sugenema sellised sõnad nagu agitaator, propagandist, parteilane. Klassivõitluse reetureid nahutades nimetati ka leiboriste ja Leiboristlikku Parteid (Leiboristskaja Partija).

On üllatav, kui visalt paljud praegused ajakirjanikud hoiavad kinni Rahva Hääle ja Eesti Kommunisti kõnepruugist – sellest hoolimata, et vene keeleruum on nende jaoks asendunud ingliskeelsega. Või osaliselt just selle tõttu? Kui satutakse sõnale party, on maakeelne vaste kohe – partei. Vaid vähestele meenub, et on olemas ka erakond. Isegi Suomen Keskustapuolue tõlgitakse alati Soome Keskparteiks. Vist kardetakse, et läheb segamini Savisaare erakonnaga.

Ma pole veel kuulnud kõneldavat Kurdi Leiboristlikust Parteist, esialgu on jäädud pidama poolel teel – Kurdi Tööparteil. Aga mis takistab ütlemast Kurdi Tööerakond? Küllap hajameelsus, Vene aja inerts.

Just sama moodi võiksime Nobeli rahupreemia asemel rääkida Nobeli rahuauhinnast. Sest Juhan Liivi kirjandusauhind kõlbab ju küll. Ja muidugi tasuks tõsist umbrohutõrjet teha ikka ja jälle tärkavale riigikogu spiikrile, millele on takkapihta lisandunud ka Läti seimi, Ukraina ülemraada, Gruusia parlamendi spiiker. Pigem siis juba tamada! Mille poolest riigikogu tamada halvem oleks?

Mulle võidakse vastu vaielda, et keel ju areneb. Või küsitakse, kas ma ei salli võõrsõnu. Kas ma olen anglofoob? Ei, inglise filoloogina ja Britannia panuse mõistjana meie ajalukku olen pigem anglofiil. Ent mulle tõesti ei meeldi, kui keeli puterdatakse segamini. See pole mingi keelekultuur.

Muidugi kasutan ka ise võõrsõnu – kas või siinseski tekstis –, ent väidan: keel on seda omanäolisem ja kõlavam, mida enam ta eelistab omasõnu ning seda just sagedasti kasutatavate mõistete puhul. Vahelduse (varieerimise) mõttes võiks pruukida võõrsõnu, aga mitte nii sageli, nagu see meie tänapäeva argikeeles on levinud. Ja mitte nendel puhkudel, kui väga hea omasõna on sõnastikus olemas.

Eelmisel iseseisvusajal tehti hiiglasuur töö emakeele Augeiase tallide puhastamisel ja keele õilistamisel. Saadi lahti saksikust lauseehitusest ja leiti oluliste mõistete tähistamiseks eestipärased sõnad, muu hulgas partei asemele juurdus just nimelt erakond.

Jah, keel areneb kogu aeg. Aga kuhu ta nüüd areneb? Keel ja kultuur on aed, mida haritakse. Aednikud oleme meie – eesti keele kõnelejad. Kultuurid peavad igapäevast olelusvõitlust püsimajäämise eest. Suuremad püüavad tõugata väiksemaid teelt. Nii on see alati olnud.

Eesti keel peab ellujäämise nimel sõda kahel rindel. Idarinne pole kusagile kadunud. Kes selles kahtleb, vaadaku ringi enda ümber – lugegu oma kirjakasti topitavate ärikuulutuste tagakülgi, jälgigu kaubapakendeid, mis keele poolest muutuvad aina ENSV-likumateks.

Meie selja taga on läänerinne, mis keele jaoks on seda ohtlikum, mida sõbralikumaks seda peetakse. Seljatagune tähendab ennekõike internetti ja kõike, mis sellega seondub. Aga ka linnaruumi: kõrtside-äride nimesid jne. Olelusvõitlus ei tunne sõpru!

Igaüks, keda huvitab ajalugu, teab, mida tähendab sõda kahel rindel. Seda sõda on võimalik võita üksnes juhul, kui õigeks ajaks valmib imerelv. Õnneks on see imerelv juba leiutatud, aga teda tuleb veel viimistleda ja lihvida. Selle relva nimi on ARMASTUS. Armastus oma maa ja rahva ning selle imekauni keele vastu. Kui me selle relva ühiselt käiku laseme, on meil lootust.

Eelista eestimaist ehk keel prügist puhtaks!

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing