Tarkpead ja tainapead
28.10.2008 | Peeter Olesk | Riik, Regionaal
Nõukogude Eestis tehti kõige kiiremini ära küüditamised ja rahareformid. Praeguses Eesti Vabariigis on viidud kiiresti läbi krooni kehtestamine, põhiseaduse maksmapanek ja presidendi ametikoha ning valitsuse koosseisu muutmine. Kõik muu, näiteks omandi- ja maareformid, on veninud koguni paarkümmend aastat. Kui me nüüd tahame neis asjus tempot tõsta, kust me siis leiame tainapeade hulgas nii palju tarkpäid, et kärmem tempo meid hingetuks ei võta?
Mõisted selgeks!
„Õhukest riiki" kui rahvusvahelise õiguse mõistet pole olemas. See on kujund. Küll on olemas pikk rida tähtajalisi kohustusi ning ennekõike neid tähtaegu endid, mida me kas täidame või laiutame käsi. Nood kohustused algavad järgmise aasta eelarvest ning postituru avamisest, jätkuvad Eesti üleminekuga eurole, energeetilise konversiooniga Narvas kaheksa aasta pärast (2016) ja jõuavad Eesti oma tuumajaamani alates tänasest 15 aastat hiljem. Sinna vahele mahuvad/kuuluvad Orava piiriületuskompleks, Tallinna-Tartu-Luhamaa kiirtee, sillaehitus Virtsust Kuivastusse, raudtee-ringtee Muugalt Paldiskisse ja palju muud. Kõik need on tähtajalised ettevõtmised, sest rahvusvahelise raha osakaal on sedavõrd suur.
Haldusreformi tähtaegu - ja see ongi jabur - annab aga nihutada, ainult et kust võetakse raha selle läbiviimiseks kolme aasta keskel, kui puudub raha postiljoni palkamiseks ainumaks kvartalikski? Linnasisese, maakonnasisese ja linnadevahelise ühistranspordi korraldamine reformib mis tahes haldust ilma igasuguse poliitilise dokumendita ega küsi seal keegi mingisugust konsensust.
Siinkirjutajal on asja postile viis korda päevas: hommikused lehed koduses postkastis (1), lõunased kirjad ja ajakirjad (2), kirjavahetus Internetis (3), pangauudised (4) ja leheputka (5). Ja on isegi hea, kui ühest putkast saab kõike, sest näiteks Tartu Kesklinna kaubahalli kioskisse tuleb Eesti Kirikut kõigest kolm eksemplari ja neljanda tahtja peab minema rahvamatkale. Keda või mida see palju korrutatud haldusreform õieti muudab ja millise kuupäeva kohale märgitakse tema algus ning millal ta ükskord lõpeb? Ilmselt pärast euro tulekut.
„Maavanem kui riigi käepikendus" on samuti kujund. Põhiseadus ei ütle käepikenduse kohta silpigi. Korratagu: kehtiv põhiseadsus tunnistab vaid linnu ja valdu. Sedakaudu peaksid riigi käepikenduseks olema linnapead ning vallavanemad. Kui peaks minema läbi mõte muuta senised maakonnad valdadeks, siis mismoodi hakkaksid suhtlema isekeskis Harju vallavanem Värner Lootsmann (Keskerakond) ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes on sellesama Keskerakonna juht ehk parteilises mõttes Värner Lootsmanni leivaisa?
Kas maavalitsus või maaviletsus?
Ent kõigepealt, haldusreformi süstemaatiliseks läbiviimiseks peaks eelarves aasta 2009 kohta olema reserveeritud kindel summa, mis ei saa olla vaba raha. Niisugust summat pole, sest poliitiline eesmärk on püstitamata. Järgmine hetk vastav summa planeerida tekib märtsis 2009, mil hakkab kujunema 2010. aasta eelarve mustand. Sel ajal on erakonnad kinni europarlamendi valimistega ja kohalike valimiste ettevalmistamisega. Rohkem kui Eesti riigi halduskorraldus huvitavad neid kohad esinduskogudes. Järelikult huvitab neid tugev linn või tugev tõmbekeskus - ja maavalitsusest saabki maaviletsus.
Praegu tuleb nii välja, et valdu on liiga palju, maavalitsused on viletsad, muist linnu on tegelikult külad, postiljonid lähevad liiga kalliks, kõrgkoole on ülearu ja ainult pottseppi on liiga vähe. Antslale lähim kingsepp tegutseb Võrus ning on nõukogudeaegne. See-eest on üle riigi puudu 600 filosoofiadoktorit, iga omavalitsusüksuse kohta keskmiselt kolm!
Mis puutub siia maaviletsus? Ega valla põhikool vaja filosoofiadoktorit poolitamisreeglite vallas. Põhikool vajab meesõpetajat, kes võtaks oma isapuhkuse välja hiljem kui abikaasa sünnituspuhkuse. Vald üksi seda probleemi lahendada ei jaksa, maakond aga võib - ent tingimusel, et ta pole vilets.
Järgmise aasta varakevadel möödub kümme aastat ajast, mil Mart Laari uus valitsus tõstis maavanemad keskvalitsuse ukse taha. Sõna otseses mõttes. Viga sai parandatud, ent hilja. Nüüd tundub mulle, et valitsuse ukse taha lähevad ka maakonnad ja maavalitsused.
Mis siis, kui ühel päeval selgub, et riigi ukse taga on rohkem inimesi kui seespool?
Allikas: Võrumaa Teataja
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6