27.10.2008 | Vahur Koorits | Riigikaitse
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on ta karmi stiiliga juht ja oskus temaga läbi saada on vajalik uuele kantslerile, kelle kandidaati otsitakse nii ministeeriumist kui ka teistest jõustruktuuridest.
Juba alates teie ametisseastumisest räägitakse, et kasutate oma alluvate suhtes ebaviisakat keelepruuki. On see nii?
Pean
seda väidet ebaõiglaseks. Olen suhteliselt karmi stiiliga, olen selle
kohta kasutanud sõna «reljeefne», aga kindlasti ma ei karju, ei tõsta
häält ega kasuta ebaviisakat kõnepruuki. Selles väites puudub igasugune
heatahtlikkus, rääkimata tõele vastavusest.
Mis on vahet karmil stiilil ja reljeefsel väljendusel ning lihtsalt ebaviisakusel ja jõhkrusel alluvate vastu?
Vahe
on põhimõtteline. Vahe on inimestest lugupidamises ja väärikuses. See
on esmatähtis. Mis puudutab väljendusstiili, siis ega ma tööolukorras
väga läbi lillede ei räägi. Kui midagi on vaja teha, siis tuleb nii ka
öelda. Kui tulemus pole selline, nagu ta võiks olla, siis tuleb ka seda
öelda otse ja see on tõenäoliselt ka pingete allikaks olnud.
Kui tulite poolteist aastat tagasi ministeeriumi, siis kas juhtus tihti, et asjad polnud õigeks ajaks ja korralikult tehtud?
Kindlasti
ei ütleks, et kaitseministeeriumis töökorraldus ei toimi. Siin on
tehtud ära väga suur töö, kui mõtleme kas või NATOga liitumisele või
kaitsevõime kasvatamisele. Suurimad eriarvamused tulenevad sellest,
mida mina nimetan üldiseks voolavaks töö-stiiliks, kus on põhimäärused,
ametijuhendid ja selle raamides kogu aeg toimetatakse.
Ise
eelistan teist, projektipõhist lähenemist, kus konkreetsed ülesanded
saavutatakse piiratud vahenditega kindlaks ajaks. See on olnud meie
viimase aasta jooksul kokkulepitud tegevussuund, millega oleme päris
hästi edenenud. See on organisatsioonikultuuriline vaidlus, kuidas seda
teha ja miks. Selle üle on olnud päris palju vaidlemist.
Milleks on sellist projektipõhist juhtimist ministeeriumis vaja?
Oleme
selle lähenemisega ka tulemusi saavutanud. Kaitseväe korralduse seadus
oli minu ametisse asudes võib-olla kõige põletavam päevateema, sest
seda poldud 15 aasta jooksul suudetud valmis teha.
Minu
jaoks oli küsimus, et kui on vaja ära teha, siis mis ajaks selle ära
teeme. Mul on hea meel, et meil on õnnestunud see mitte ainult valmis
kirjutada, vaid ka vastu võtta. 1. jaanuarist alustab kaitsevägi uue
kaitseväe korralduse seaduse alusel. Mulle oli oluline, et see lõpeks
üheks kindlaks hetkeks.
Teine selline teema on
harjutusväljade loomine. Mõne aja eest Eestis õiguslikus mõttes
harjutusvälju polnud. Tööd oli palju tehtud, aga mulle ja kaitseväele
oli oluline tulemus. Nüüd on kõik kuus harjutusväljakut olemas.
Kas sellist asutust peabki jõuliselt juhtima?
Tavaliselt
alahinnatakse planeerimist. Asutakse töö kallale, tehakse energiliselt
ja palju tööd, aeg kulub, aga siis hakkavad probleemid kuhjuma ning
seejärel rullitakse neid probleeme enda ees ilma ajalisi piiranguid
tajumata.
Strateegiline planeerimine ja projektijuhtimise kompetents on kõige suurem haldussuutlikkuse probleem.
Poleks adekvaatne, kui suunaksin selle kriitika kaitseministeeriumile, rääkimata kantsleri isikust.
Praegune kantsler Lauri Almann läheb kuu aja pärast ära. Kelle te uueks kantsleriks võtate?
Ega
see lihtne ülesanne pole. Kantslerile esitatavad nõudmised on üsna
kõrged, lähtun muu maailma praktika arusaamast, et kantslerite ja
asekantslerite ametikohad on tegelikult kindralipagunitega ametikohad.
Vaja on administratiivset kogemust suurte organisatsioonide juhtimisel,
kaitseväelist või sellega seotud kompetentsi ning tähtsad, kuigi mitte
esmatähtsad on ka isiksuslikud omadused.
Kuidas kantsleriotsingud edenevad?
On
11 kandidatuuri, eelkõige kaitseväest, kaitseministeeriumist,
siseministeeriumist ja justiitsministeeriumi haldusalast. Nende seast
valiku tegemine on veel ees, mistõttu nimedest ei tahaks praegu
rääkida. Kui oleme kandidaatide ringi suutnud vähendada kolme-nelja
inimeseni, siis hakkame läbirääkimisi pidama, hetkel ei pruugi nad veel
teadagi, et neid kaalutakse. Hiljemalt 14. novembril peaks uus kantsler
ametis olema.
Kas teiega hästi läbisaamine on oluline kriteerium?
Need
ei eksi, kes ütlevad, et olen keeruline juht. Ju siis peab teatud
valmisolek olema keeruliste isiksustega toime tulla. Aga see on ka üks
juhtimiskompetentse.
Mina pole kunagi otsinud endale lojaalseid alluvaid. See on üks ebamugavamaid olukordi, kui sa räägid ja nad ainult noogutavad.
See
on üks ebamugavamaid olukordi, kui sa räägid ja nad ainult noogutavad.
Siis tuleb maha istuda ja mõelda, mida oled valesti teinud.
Allikas: Postimees
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6