Intervjuu: tegemata haldusreformiga on kaotatud miljardeid

13.05.2008 | Ester Vilgats | Riik, Regionaal, Rahandus, Majandus

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar esitas laupäeval Pärnus erakonna volikogule Eesti majanduse päästmise programmi, mis alampalga ja riigiametnike palkade külmutamise kõrval sisaldab haldusreformi, mille radikaalsem variant jätaks Eestisse alles 15-17 omavalitsust.

Mart Laar, ütlesite oma ettekandes, et kriis majanduses on käes ja Eestis olukord niivõrd hull, et sunnib tegema radikaalseid muudatusi.

Rahvas ootab, et poliitikud ütleksid keerutamata ja ilustamata, rahulikult ja selgelt välja selle, mis meie majanduses toimub, milline on praegune olukord. Muidugi tuleb öelda, et Eesti on olnud oma arengus kõige edukam üleminekuriik mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas.

Peab aga tunnistama, et õiged otsused, mis on toonud riigile edu, on tehtud kriisiaastatel. Vajalikud otsused on peaaegu alati ebapopulaarsed ja normaalsetel aegadel vajalikke otsuseid ellu viia on ebanormaalselt raske, tihtipeale lausa võimatu.

Seetõttu tehakse need tavaliselt raskel ajal. Nii ongi tagantjärele vaadates Eestile edu toonud otsused vastu võetud 1991. ja 1992. aasta kriisist lähtudes, samuti olukorras, mis tekkis 1999. aastal Vene turgudel toimunu tagajärjel. Just sel ajal tehtud raskete otsuste järel on saabunud majanduse tõusuperiood.

Neil tõusuperioodidel ehk headel aegadel puudub raskete otsuste järele vajadus.

Meil on kogemus, mida toob kaasa raskete otsuste järel saabunud majanduse tõusuperiood. Nagu ka teiste riikide kogemus näitab, on kiire kasvu aeg, kus majandus kasvab üle kümne protsendi, kõige ohtlikum. Sest valitsused saavad oma kätte palju raha ega oska seda tihtipeale kuigi mõistlikult kasutada.

Eestis läks nii aastatel 1997-98, kui arvati, et majanduse kiiire kasv on igavene, ja koostati ülioptimistlikke eelarveid. Samuti läks viimasel kolmel-neljal aastal.

Nüüd peame tunnistama, et maailm on radikaalselt muutnud. Iga katse seda ignoreerida viib raskete ja negatiivsete tagajärgedeni.

Tegite ettepaneku omal ajal tegemata jäänud haldusterritoriaalne reform uuesti käsile võtta.

Meie ettepanek on pöörduda tagasi nende arutelude juurde, mis 2001. aastal koalitsiooni eriarvamuste tõttu lõppesid. Eesti on kaotanud miljardeid kroone reformi omaaegse tegamata jätmise tõttu.

Kindlasti tuleb reform teha kogu Eestis ühtlaselt, teha keskselt ja arutleda kahe tee üle. Üks on kihelkondlikust printsiibist lähtuvalt, mille kohta oli omal ajal minister Tarmo Looduse esitatud plaan. See vähendaks praegu 220ni ulatuvat omavalitsuste hulka 58-60ni. Teine, radikaalsem plaan lähtub maakondlikust baasist, mis tähendab, et Eestisse jääks 15-17 omavalitsust.

Arvan, et koalitsioon võiks kõigepealt otsustada, et teeme selle reformi, ja siis selgub debattides, kumb variant on sobivam.

Oluline on astuda otsustav samm ja panna alus tugevate omavalitsuste tekkele, mis suudaksid olla riigile korralikuks partneriks.

Maavalitsuste kaotamisest te seekord ei rääkinud, aga kui Isamaaliit varem võimul oli, siis oli teil selline kava.

Kui vaadata haldusterritoriaalse reformi ühte varianti, siis maavalitsusi ei likvideerita, see küsimus laheneb iseenesest.

Märkisite sedagi, et ministreid on Eestis liiga palju.

Kogu meie riigiaparaadi efektiivsuse ja suuruse läbivaatamine oleks asjakohane. Vaadates riigi püsikulutusi, tuleb tunnistada, et oleme võtnud endale suuremaid kulutusi, kui Eesti riik suudab kanda. Kui tahame investeerida nendele aladele, mida tulevikku vaadates oluliseks peame, näiteks haridusse, tuleb meie riigiaparaadi suurus ja kulutused kriitiliselt üle vaadata.

Olen seda korduvalt öelnud ja pakkusin jätkuvalt välja, et pärast järgmisi valimisi peaks valitsuses olema kaks ministrit vähem, kuid kindlasti on teisigi võimalusi töö efektiivsemaks korraldamiseks.

Intervjuu: tegemata haldusreformiga on kaotatud miljardeid

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing