Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

On meie riik paks või õhuke?

23.10.2008 | Peeter Olesk | Seadusloome, Riik, Regionaal

Mis tahes haldusreformil on oma alammäär ja ülempiir. Ülempiiriks saab olla üksnes riigikorra muutmine. Vormiliselt on meie riigikord paigas alates aastast 1992. Mis on aga alammääraks?

Nende eestlaste jaoks, kes sattusid aastal 1966 kuulama briti laulja Tom Jonesi esitatud pala "Green Green Grass of Home", meie keeles "Kodu ja ristikhein", sai uudiseks olla ainult meloodia ja Jonesi hääl. Ernst Enno "Kojuigatsus" oli ilmunud juba 1909: "Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad". Ilmselt liialdan, kuid lugedes meie haldusreformide kohta käivaid pabereid, tundub, et mitte ükski nende (kokku)kirjutajatest pole Ennost tegelikult aru saanud.

Olen näinud talu, millelt haldusreform võttis esiti kaevu. Siis lauda, muist krunti ning lõpuks ka osa õueaiamaad. Kõik haldusreformi huvides, sest "riigikaitse" nimel ehitas Nõukogude võim Miiduranda maa-alused laod. Tagasi polnud sealt saada midagi ja 40 aastaga oli talukoht hävitatud.

Ministrit huvitab omavalitsuste arv, mitte ülesanne

Praegu räägitakse palju sellest, mida süstemaatiline ja tähtajaliselt piiritletud haldusreform võiks anda. Vähem tuleb jutuks see, kui palju see maksab. Sootumaks pisut on võetud kõne alla, mida viib haldusreform enesega kaasa ja võtab ära. Ega ta inimesi ei muuda! Ta muudab elamist.

Kehtiv põhiseadus ei sätesta, mis on riik, vabariik ja kohalik omavalitsus. Need mõisted lihtsalt on ja ega olegi põhiseaduse asi asendada entsüklopeediat või filosoofilist leksikoni. Ainult et kui need sõnad ja arusaamad lähevad omavahel sassi - mis on juba juhtunud -, siis on vaja majja pisukestki korda. Kujund "õhuke riik" seda ei loo. "Paks riik" võiks olla diktatuur, mis ei pruugi olla aga käsumajandus. Haldusreformi ülevalt alla viib kiiresti läbi ainult paks riik. Niisugust meil ei ole. Kas meie tulevikuks saab siis dünaamiline tasakaal paksu omavalitsuse ja õhukese riigi vahel? Ja me hakkame elama kord paksude, kord jälle peenikeste juures?

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (IRL) on pakkunud välja, et praegused maakonnad muudetaks valdadeks. Ilmselt ta ei mõista, mida see enesega kaasa toob. Teda huvitab omavalitsusüksuste võimalikult väike arv õhukese riigi korral. Just arv, mitte haldamise funktsioon.

Haldusreform kui võimu eluea pikendus

Funktsioon on näiteks tee pikkus apteekri, perearsti, uuringukeskuse ja operatsioonitoa vahel. Siinkirjutaja jaoks ühest kuni kahesaja kilomeetrini. Kuid funktsiooni saab mõõta ka ajas, näiteks kirja teelepanekust kuni selle jõudmiseni adressaadi kätte. Aeg-ajalt kirjutan ma ajakirja Keel ja Kirjandus kauaaegsele osakonnatoimetajale Heldur Niidule, kes elab Laagris, ning Tartu ülikooli eesti kirjanduse põlisele õppejõule professor Karl Murule, kes elab Elvas Arbi järve ääres. Üks paarisaja, teine veerandsaja kilomeetri kaugusel. Kui panna kiri neile posti reedel, saavad mõlemad oma ümbriku kätte alles esmaspäeval. Kaugus ei loe. Maksavad ainult kojukande päevad.

Haldusreformist kui üleriiklikust protsessist ei saa teha ühe erakonna poliitilist kapitali. Säärast kapitali annab vorpida valimiskorralduse muutmisest, mis ongi lähemate aastate valdav probleem - kust ja kelle seast sa saad oma hääled, järelikult ka võimu. Ainult et võim vajab haldusreformi üksnes siis, kui see pikendab tema eluiga. See viimane ei saa olla igavene.

Me oleme ehitanud üles - mitte küll harjani - õhukese riigi ja kalli võimu. Aeg on tulla keskpõrandale kokku. Kui me praegu määrame ajaks aasta 2011, siis roomame kohale nagu venivillemid.

 

Allikas: Maaleht

Märksõnad

Olesk, Haldusreform

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing