Jaanalinnustrateegia

15.10.2008 | Raul Sarandi | Regionaal

Teada-tuntud lugu hirmunud jaanalinnust räägib ühest ohuolukorra lahendamise võimalikust viisist. On üldteada, et ohule võib vastu hakata, ohu eest võib jalga lasta või peitu pugeda. Jaanalindude peitumisviis põhineb aga veidi vildakal eeldusel: nimelt arvavad need linnud, et kui mina sind ei näe, siis järelikult ei näe ka sina mind. Peidan pea ära ja korras!

Jaanalindude ühiskond on sellise peitumisviisi heaks kiitnud, sest saagijahil kiskja piirdub tavaliselt ühe linnuga ja ülejäänud kogukonnale jääb mulje, et varjumine oli edukas - keegi ei näinud, et kedagi oleks söödud.

Kui juht ütleb, et pead peites on kogu kere peidetud, siis seda usutakse. Kui juht ise osutub juhuslikult lõvi poolt nahka panduks, valitakse uus, täpselt niisama tark asemele, sest keegi ju ei näinud, kuhu vana pealik jäi või mis temast sai. Reegliks on ka see, et mida madalama haridustaseme ja informeeritusega on kogukond, seda enam domineerivad seal jaanalinnureeglid.

Võlad kuhjatud aastatele 2011-2015

Kohalikele omavalitsustele on riik kehtestanud laenuvõtmise piiri, milleks on 60 protsenti oma eelarvemahust. Seda protsenti ette andes ütleb riik, et kui rohkem laenu võtate, siis mõne aasta pärast ei ole te enam võimelised neid laene tagasi maksma. Kas Pärnu linn kuulab praegu seda hoiatust?

Volikogust läbisurutud laene ja varalisi kohustusi liites ja siis eelarvest protsenti võttes võib jõuda erinevate tulemusteni, suurim neist 80 protsenti. Vähem kui aastaga on lisandunud linnakassale laen 127 miljonit ja koolide sihtasutusele laen 120 miljonit, spordihalli tarbeks tehtav võlg on suurenemas 131 miljonini. Peale selle jääb varem plaanitud 21 miljonit järgmisel aastal tagasi maksmata ja selle katteks võetakse uus laen.

Suur-Sepa hoone eest on lepingulised maksed tegemata ja neid lükatakse järjest edasi - kõik võlad on kuhjatud aastatele 2011-2015. Selline majandamine tugineb kahel kinnitusel: abilinnapea Simmo Saar usub, et 2011. aastal minevat kõik heaks, ja eelarve strateegia komisjoni esimees Jüri Kukk räägib, et linnal olevat selleks ajaks müüdavat vara kuhjaga. Ilmselt oodatakse tõelise Pärnu majandusime saabumist.

Kavalad rehkendused

Praegu esitab linnavalitsus linnavolikogule ja avalikkusele krutskeid täis tabelid ning kavalaid rehkendusi, mis koostatud ainsa eesmärgiga: teha lollile karjale selgeks, et jaanalinnul on pea peitmisest korralikuks varjumiseks küllalt.

Võetavad kohustused jagatakse mitmeks osaks (ehituskulu, riigimaksud ja intressid), luues selliselt näilisuse madalamast vastutusmäärast.

Selgitatakse, et koolide sihtasutuse võetavad laenud ei ole üldse linna laenud ja nende tagasimaksmine ei ole linnavõimu mure ja et laenu refinantseerimisega ei suurendata kohustusi, sest lisaintressid olevat pelgalt jooksvateks kuludeks. Enesepettus on saavutanud kõrgtaseme ja pidu läheb veel edasi.

Jaanalindudel aga olevat aju niisama suur kui silm ja seega näevad nad peaaegu kõike ning ainult nähtu tõlgendamisel tekkivat tõsised raskused.

Jaanalinnustrateegial on ju veel ka teine õpetus: pead liiva alla peites võib silmadki sulgeda - varjumine pidavat topelt tõhus saama. Arenguruumi jagub!

Jaanalinnustrateegia

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing