09.10.2008 | Helve Laasik | Riik, Regionaal, Rahandus, Majandus, Elu
Kuigi koalitsioonipartnerid lasid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRLi) haldusreformi plaani põhja, usub erakonna juht Mart Laar reformi vajalikkusse, sest niiviisi tugevneksid tema hinnangul kohalikud omavalitsused.
Miks Teie koalitsioonikaaslased haldusreformist midagi kuulda ei taha?
Motiividest
ma täpselt aru ei saa. Kui rääkida reformierakondlastega omavahel, siis
nad ütlevad, et tegelikult on haldusreform õige asi ja tuleb ära teha.
Niipea, kui tulevad poliitilised avaldused, öeldakse, et ei saa.
Taolisest politikaanlusest pole ma kunagi aru saanud.
2001.
aastal oli Tarmo Loodusel Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kaart
välja pakkuda. Praegu pole keegi mingit kaarti näinud. On see üldse
olemas? Miks seda ei avalikustatud?
Looduse
kavast oleme õppinud üht - pole vaja alustada kaardist. Kõigepealt
tuleb kindlaks määrata, mis on selle reformi eesmärk. Kui see saab
paika, tuleb edasi minna.
Mis on haldusreformi eesmärk?
Kohalike
omavalitsuste ja kohaliku identiteedi tugevdamine. Reformi ei taheta
teha sellepärast, et siis ei saaks enam kõike võimalikult palju
tsentraliseerida. Silmakirjalikkus ajab mind mõnikord lausa marru,
eriti kui räägitakse, et me peame omavalitsuste õigusi austama. Selle
varjus toimub omavalitsuste nõrgendamine, võimu tsentraliseerimine. 227
omavalitsusest sõidetakse Eestis praegu lihtsalt üle, neil pole
võimalust oma ega ka regiooni huvide eest seista. Kui meil oleksid
olnud tugevad omavalitsused, kas siis oleks riigieelarve läbirääkimiste
ajal tuldud ka nii hullule ideele, et kogu ühistransport ära kaotada?
See idee oli ju laual. Tugevad omavalitsused suudaksid oma huvisid
kaitsta või oleks neil nii suur tulubaas, et nad saaksid need küsimused
ise lahendada.
Praegu
võib tsentraliseerimine täie tambiga edasi minna. Mina seda ei salli ja
väidan, et Eesti peab olema regionaalselt ühtlaselt arenenud, see on ka
meie rahvusliku julgeoleku küsimus.
Kohalikku
identiteeti peab hoidma, kohapealt võimu esindajat ära kaotada ei tohi.
Nendes kohtades, kus ajalooliselt on olnud, peavad ka edaspidi
võimuesindajad olema. Neid ei pea aga nii palju olema kui praegu.
Tarmo
Looduse välja pakutud haldusreformi tegematajätmine 2001. aastal on
Eestile ikka väga palju maksma läinud. Võtame kõik mõttetud ehitised,
tühjaks jäävad koolimajad ja muu ning lööme kulud kokku. Oleksime
saanud märksa rohkem teha, kui oleksime raha kontsentreerinud
mõistlikesse kohtadesse ja mõistlikesse projektidesse.
Kahju,
mida oleme saanud ainuüksi sellepärast, et üks erakond hakkas
lähenevaid presidendivalimisi kartes vaatama, kui palju ta kaotab või
võidab valijamehi, on hiigelsuur.
Teist
korda me enam kaarti ei joonista. Kõigepealt küsime, kas teeme
haldusreformi või ei tee. On selge, et täiesti vabatahtlikult seda
reformi ei tehta. Või kui tehakse, kulub selleks rohkem kui sada
aastat. See on täpselt sama hea idee kui teha rahareform vabatahtlikuks.
Meil
ei väsita haldusreformi puhul rääkimast, et niiviisi hoitakse kulusid
kokku. Saksamaa haldusterritoriaalne reform näitas, et kulutused
suurtes omavalitsustes ei vähene, vaid suurenevad.
Ma
ei arva, et haldusreformi eesmärk peaks olema ainult kulude kokkuhoid.
Reformi eesmärk on omavalitsuste ja kohaliku identiteedi tugevdamine.
Samal ajal hoitakse teatavas mõttes ka kulusid kokku ja kindlasti ei
lähe suurte omavalitsuste ülalpidamine kallimaks. Kui hakkaksime
lähtuma ainult kulude kokkuhoiust, hakkaksime valest otsast pihta.
Me
suudame ressursse koondada ja ei tee enam mõttetuid kulutusi.
Tulemuseks on parem haridus, parem infrastruktuur ja kõik muu, mida on
Eestile ühtlaseks arenguks vaja.
Aeg
veel ühe suure ja põhimõttelise reformi tegemiseks pole just kõige
parem. RMK reform jättis maal tööta sadu inimesi. Keskkonnaminister
teeb järgmist reformi, liites keskkonnateenistused, looduskaitsekeskuse
ja keskkonnainspektsiooni. Jälle jääb maal hulga inimesi tööta.
Rääkimata sellest, et kaovad postkontorid, koolid pannakse kinni. Ka
võimaliku haldusreformiga jääks hulk inimesi tööta. Kusagil on taluvuse
piir?
Probleem
oli selles, kas jõuame haldusreformi selle valitsuse ajal ära teha või
mitte. Ainuke võimalus oli aasta enne kohalike omavalitsuste valimisi.
Olen
nõus, et aeg ei ole praegu kõige parem. Kuigi haldusreformist pole
maainimesel midagi karta. Probleemid tulenevad sellest, et
haldusreformi omal ajal ära ei tehtud.
Ega omavalitsused olnud RMK reformi ega ole ka praegu looduskaitsereformi juures partnerid, kelle käest midagi küsida.
Oleme
tegutsenud selle nimel, et vallad tühjaks jäänud RMK metskonnahooned
endale saavad. See oleks pidanud olema algusest peale reformi osa,
külaelu keskused peavad alles jääma.
Miks
Eesti riiki juhitakse kui kiire kasumi väljavõtmiseks loodud
aktsiaseltsi, kus kõik, mis kohe kasumit ei anna, kuulub
likvideerimisele?
Tasakaalustavat jõudu ongi vaja. Igal normaalsel riigil on see tasakaalustav jõud tugevate omavalitsuste näol olemas.
Miks iga koalitsioonierakond käib välja oma loosungeid ja omavahel ei suudeta enam milleski kokku leppida?
Ma
ei tea. Meie küll muutunud ei ole, haldusreformi asja oleme pidevalt
ajanud. Reformierakonna poliitika on ka järjepidev, nad on üks kord
haldusreformi põhja lasknud ja lasid teist korda ka. Miks nii
käitutakse, ei tea. Meie poliitikud vaatavad järjest rohkem, mida
toovad neile järgmised valimised. Teadsime, et läheme riski peale
välja. Mina teistmoodi ei oska. Miks ma peaksin istuma nagu hiir urus
ja mõtlema ainult häälte peale, mis järgmiste valimiste ajal tulevad.
Ega see haldusreformi jutt IRLile hästi mõju.
Kuivõrd
tõsisteks sisuliseks vaidlusteks läheb Riigikogus tuleva aasta
riigieelarve vastuvõtmisel? Kas tuleb lahing ainult opositsiooni ja
koalitsiooni vahel või veel ka koalitsiooni sees? Opositsioon on
lubanud, et kergelt nad eelarvet läbi ei lase.
Tahaksin
väga loota, et koalitsioonierakondade kokkulepped peavad. Eelarve sai
viimasel hetkel valmis, olukord oli väga pingeline. Toon ühe näite:
päev enne tuleva aasta riigieelarve eelnõu üleandmist Riigikogule loen
ma järsku valitsuse teadet, et on esitatud seaduseelnõu, millega
võetakse represseeritutelt toetus. Õnneks saime selle tagasi.
Miks
poleks tuleva aasta riigieelarve puhul võinud ausalt tunnistada, et see
on defitsiidis? Miks valitsuskoalitsioon valis hämamise tee?
Ametlikult
defitsiidis eelarve jaoks oleks võetud reservid täies ulatuses
kasutusele. Siis oleks saabunud rahasadu üheks aastaks ja ega keegi
mõtlema oleks hakanud, et midagi tuleb muuta. Et eelarvet tehes sunniti
ministeeriumid oma kulusid üle vaatama, oli ainuõige samm. Julgen
kinnitada, et kui reservid oleks käiku lastud, poleks seda sammu
õnnestunud teha. Kõik tuli ikka läbi väga suure häda. Paraku oli see
samm möödapääsmatu. Eesti riik on vahepealsetel aastatel otsustanud
väga hästi elama hakata. Ma väga siiralt loodan, et Riigikogu liikme
palk külmutatakse. See on ebanormaalne, et kui kogu riigis kõike
kärbitakse ja külmutatakse, siis üks asutus virutab oma palgad lakke.
Loodan, et Riigikogu suudab osade fraktsioonide selgele vastumeelsusele
vaatamata otsuse langetada. Ja pole mõtet tulla rääkima, et tegemist on
Põhiseaduse vastase sammuga. Põhiseaduse mõte on väga selge: Riigikogu
ei saa tõsta oma palka. Et palgad külmutada, see õigus on meil olemas.
Kui
augusti algul puhkes Gruusia-Venemaa konflikt, avaldas enamik Euroopa
liidreid Gruusiale häälekalt toetust. Praegu on Gruusia suhtes väga
ettevaatlikuks muututud. Miks?
Mingit
suhtumise muutumist riikide tasemel toimunud ei ole. Suhtumine
Gruusiasse ja Gruusia toetamine on jäänud samaks, nagu see oli
augustis. Euroopa Liidu programmid käivituvad ja Gruusia integreerumine
Euroopaga kiireneb märkimisväärselt. Ka viisalepingud ja kaubandust
puudutavad kokkulepped on töös.
Küll
on aga tunda teatavaid märke muutustest suhtumises Venemaasse. Mõned
riigid on võtnud suuna n-ö pehmemale joonele. Euroopa peab väga täpselt
jälgima, et Venemaa täidaks rahulepingut. See tähendab lisaks vägede
väljaviimisele n-ö puhvertsoonist väga palju muid kokku lepitud asju.
Kaasa arvatud ka rahvusvaheliste vaatlejate tegutsemisõigus Abhaasias
ja Lõuna-Osseetias. Et Gruusia külade hävitamises ja kõiges muus
selgust saada. Kuni seda pole tehtud, pole Venemaal mingit mõtet
rääkida, et hakkame temaga samadel alustel suhtlema. See seisukoht
tekitab Euroopas poleemikat ja nõustun, need märgid on teatavas mõttes
õhus.
Euroopal on väga praktiline toimunut mitte unustada, kuigi Venemaa seda väga sooviks. Vastasel juhul võib toimunu korduda.
Kas on loota Gruusia võimalikult kiiret integreerimist NATO ja Euroopa Liiduga?
Näen
positiivset tegutsemist Euroopa Liidu suunal. Gruusia ja NATO koostöö
on tõstetud uuele tasemele. Mida see tähendab nende liikmelisuse
tegevuskava suhtes aasta lõpul, seda on väga raske ennustada. Praegu
pole see ka Gruusia jaoks elu ja surma küsimus. Viga tehti NATO
tippkohtumisel Bukarestis, kus Gruusiale liikmelisuse tegevuskava ei
antud. Paljud ütlesid siis otse välja, et see tähendab sõda. Mul on
väga kahju, aga see ennustus läks täide. Enam hullemaks olukord minna
ei saa.
Millal Te ise viimati Gruusias käisite?
Kolm
nädalat tagasi, septembris. Oktoobris lähen uuesti. Ma üritan
meeleheitlikult oma muljeid tsenseerida. Need olid liiga positiivsed,
Gruusia olukord ei saa nii hea olla. Tbilisi nägi välja nii, nagu seal
poleks sõda olnud. Mitte ainult väliselt, vaid ka inimeste käitumisest,
hoiakust. Kui kaugemale sõita, siis oli sõja jälgi muidugi näha.
Suhtumine oli hämmastavalt positiivne, ülesehitav, tulevikku vaatav.
Ilmselt ma kohtusin valede inimestega, kuigi üritasin kohtuda tavaliste
inimestega, ka ettevõtjatega.
Gruusia
on kandnud tohutuid kaotusi, rahva meeleolu ja selgroog on alles, eks
see nad ka sõja ajal päästis. See talv saab neil väga raske olema.
Eelkõige põgenikeprobleemi tõttu, sest puhvertsoonid küll tehti, kuid
neid pole ikkagi veel puhastatud ja inimestel pole võimalik koju tagasi
minna. Milline on gruusia külade saatus Lõuna-Osseetias, seda ei tea
keegi. Enamik põgenikke on just sealt pärit. See on riigile väga suur
koorem, ja mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline ning
sotsiaalne. Venemaa teeb talvel kõik, et Gruusiat võimalikult palju
nõrgestada. Venemaa eesmärk oli Gruusia valitsuse kukutamine ja seda
eesmärki üritatakse meeleheitlikult, maksku mis maksab, saavutada.
Käisite ka Mustvee koolis ajaloo tundi andmas. Mille vastu õpilased huvi tundsid?
Küsisid
lausa oma sugulaste kohta, kellest mõnda ma isegi teadsin. Veel tundsid
õpilased huvi, millal metsavendadest uus raamat tuleb.
Millal see raamat siis tuleb?
Eks
ta ole mul meeles mõlkunud juba ammu. On mõnevõrra kummaline, et keegi
pole teemat üles korjanud. Ma kirjutasin esimese raamatu rohkem kui 15
aastat tagasi ja tollel ajal olid arhiivid kinni, raamat tugines
kaudsetele allikatele ja mälestustele. Praegu on materjali
võrreldamatult rohkem, saab täpsustada. Teema väärib kindlasti uut
läbikirjutamist. Ja kui keegi seda ei tee, siis mul ei jäägi muud üle
kui ise kirjutada. Nagunii tuleks teha uus inglisekeelne raamat, vana
on maailmas hästi kaubaks läinud ja läbi müüdud.
Üks
raamat on mul valmis, kirjutatud kahasse asjaarmastajast ajaloolase
Toivo Kallasega. Tema on uurinud kuritegu, mis pandi toime Soome lahe
kohal 1940. aasta 14. juunil. Nimelt tulistas nõukogude lennuvägi siis
alla Eesti kaitsetu lennuki Kaleva. Teine raamat on 1944. aasta sarja
viimane osa. Olles kirjutanud soomepoistest, Eesti Leegioni meestest,
tuleb kirjutada ka Eesti Laskurkorpuse meestest. Ühelt poolt tuleb
raamat Saaremaa lahingutest, teisalt on see katse kirjutada Eesti
Laskurkorpusest teise nurga alt. Senini on enamik laskurkorpusest
kirjutatust nõukogudeaegne õudus, nagu olnuks tegemist paadunud
kommunistidega. See ei ole nii, sest olude ja juhuste tõttu
laskurkorpusse sattunud meeste saatus oli ränk. Kõige suuremad kaotused
olid just laskurkorpusel, neisse suhtuti kui kurjategijatesse. Lugu on
sünge ja õigluse mõttes tuleb see ära kirjutada. Olen saanud kasutada
palju seni avaldamata päevikuid ja muud materjali, mis annavad hoopis
teise pildi.
Allikas: Vooremaa
Laar, haldusterritoriaalne reform, haldusreform, Georia, Venemaa, riigieelarve
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6