Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Riigieelarve kaitselahingutest

10.10.2008 | Toivo Peets | Riik, Rahandus, Majandus

Valitsus suutis pärast tõsist tööd tuleva aasta eelarve Riigikogule üle anda. Kindlasti põhjustab tuleva aasta eelarve ka eelseisva Riigikogu menetluse käigus palju emotsioone, küsitavusi ja näpuga näitamist.

Kuigi eelarve tegemine valitsuses paistis pikka aega üsna sihitu püksipaikamisena, kus teadlikud prioriteedid on ammu ununenud, ei saa seda lõpptulemuse kohta öelda. Positiivne on see, et viimasel hetkel heideti kõrvale kõik hädaolukorra maksud, mille mõju ühiskonnale ja tarbijate käitumisele olnuks ettearvamatu.

Haridusele panustava eelarvega peetakse kindlasti silmas meie kaugemaid huve. See, kuidas õpetajate palga ennaktõus riigi konkurentsivõimeks transformeerub, on siiski pikaajaline ja ka muude meetmete rakendamist nõudev protsess. Ühe valimistsükliga poliitikud seda küll mõõta ei saa.

Head tööd tegi riigieelarve menetlemisel majandusminister Juhan Parts, kes lõpptulemusena suutis ära hoida:

1. Maagaasi aktsiisimäära tõstmise
2. Vedelkütuste aktsiisimäära tõstmise
3. Majutusteenuste käibemaksu kasvatamise 18 protsendile
4. Alkoholiaktsiisi tõstmise kolmandat korda samal aastal
5. Ühistranspordi dotatsioonide vähendamise
6. Posti kojukandetoetuse kaotamise

Turismiettevõtete maksustamine 18% käibemaksuga oleks hävitanud suure hulga viimasel ajal tekkinud majutusettevõtteid, mis maapiirkondades pakuvad paljudele tööd ja leiba. Üsna raskelt oleks mõjunud ka gaasiaktsiisi neljakordistamine. Põllumeestel on erimärgistuseta kütuse hinda tõstmatagi raske.

Need tõusud ei lööksid mitte ainult inimeste rahakoti pihta, vaid vähendaksid oluliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet (õiglane maks on selline, mida maksab ühtse määra alusel võimalikult suur osa maksumaksjaid - inimesi ja ettevõtteid).

Kui pole ettevõtteid, kes inimestele tööd annavad - turismiettevõtteid, kütusehinnast sõltuvaid põllumehi, transpordiettevõtteid, gaasihinnast sõltuvaid tehaseid ja palju teisi - või kui inimestel pole võimalik suurte transpordikulude tõttu tööl käia, siis muutub see kõik mõttetuks (me peame otsima lahendusi, mis mõtlevad Eesti pikaajalisele arengule).

Ühistranspordi toetamise lõpetamine annaks Eesti ühtlasele arengule aga raske hoobi. Sama kehtib ka posti kojukande toetamise kohta maapiirkondades, mis samuti säilib. Palju küsimusi on tekitanud ettepanek kaotada pensionite kojukandele antud toetus.

Rasked ajad pole ees ainult Eestis. Majandusprobleemid teevad peavalu palju suurematele riikidele. Pikka meelt ja jõudu kõigile meile, et selles olukorras vastu pidada ja oma riiki hoida!

 

Allikas: Vali uudised

Märksõnad

Peets, Parts, riigieelarve

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing