Eesti energeetika vajab investeeringuteks 100 miljardit krooni

09.10.2008 | Juhan Parts | Majandus

Kes arengukavadesse süüvinud on, näeb, et meie energiasektorit ootavad ees suured muutused. On selge, et Eesti peab muutma oma energiasektori praegusest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks.

Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni. Võttes arvesse ka põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, võib hinnata, et energiasektori investeeringute koguvajadus Eestis ületab 10-15 aasta perspektiivis 100 miljardit krooni.

Erakapitali osakaal peab suurenema

Sellise investeeringute mahu juures on selge, et ka erakapital peab energiasektoris märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama. Investeerida soovitakse aga vaid toimivatele ning atraktiivsetele turgudele. Me peame kriitiliselt üle vaatama oma regulatsioonid, tagamaks ka nii Eesti erakapitali kui ka välisinvesteeringute huvi Eesti energiasektori vastu.

Seoses sellega on tähtis, et loome tegevusvälja, mis soosib riigi energiapoliitiliste huvidega arvestavaid investeeringuid ega suurenda energiasektori haavatavust. Energiajulgeoleku tagamiseks peab riik andma tugevaid ja ühemõttelisi signaale, milline energiasüsteem on Eesti jaoks tarvilik ja eelistatud.

Tuumaenergeetika üle otsustamisel tuleb esmalt suur töö ära teha riigil. Esmalt tuleb riigil luua tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus. Alles siis saab realistlikult hakata arutama, kas, kus ja millal peaks Eestisse ehitama tuumajaama.

On selge, et riigi roll energiainvesteeringute tegemisel ja valdkonna suunamisel on jätkuvalt suur. Samas olgem enesekriitilised: praegune riigiaparaat ei ole suuteline kõiki energeetika arengukavades toodud ülesandeid täitma. Seetõttu paneme ette sarnaselt teiste ELi liikmesriikidega ellu kutsuda energiaagentuur, mille ülesandeks on ellu viia riigi planeeritud arengud ning anda täpsemat infot edasiste otsuste tegemiseks energiasektoris. Energiaagentuurist peab saama nii Eesti energeetika riiklik ajutrust kui ka energiasektori investeeringute toetaja ja rakendaja.

Energiaagentuur peab ka oluliselt kaasa aitama Eesti energeetika säästlikumaks muutmisel. Tunduvalt suurema haarde peavad saama hoonete energiasäästu investeeringud, toetada tuleb ka kohalike omavalitsuste energiasäästlikkusele suunatud investeeringuid, näiteks väikeste koostootmisjaamade rajamist.

Põlevkivi ei kao kuhugi

Põlevkivi jääb ka edaspidi oluliseks Eesti energeetika aluseks, kuigi selle osakaal väheneb. Eesti elektrivarustuse tagamiseks rajatakse Narvas veel kaks keevkihtplokki. Arvestades kogu Balti regiooni elektrivarustuse väljakutseid, on nende plokkide rajamine kindlasti õigustatud.

Kindlasti tuleb edasi arendada põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid ja hoopis värskema pilguga tuleb vaadata põlevkiviõlitööstuse jõulist, aga väga vastutustundlikku edasiarendamist. Nende arengute tulemusel on võimalik, et 10 aasta pärast kasutame me transpordis ka kodumaiseid vedelkütuseid ning elektritootmises suurendame põlevkiviõli kasutuse abil tuuleenergia kasutamise võimalusi.

Eestil on unikaalne põlevkiviõli tootmise tehnoloogiate oskusteave, mille vastu on huvi maailmas järjest kasvav. Oleks rumal hoida seda teadmist vaid endale - seda oskusteavet tuleb maailmas mõistliku tasu eest ja tarkade ärimudelite alusel eksportida.

Maagaasi puhul ei taha me näha selle osakaalu suurenemist enne, kui ei ole lahendatud strateegilised küsimused. Ja selleks on eelkõige koostöö partnerriikidega, arendamaks alternatiivseid tarnevõimalusi nii uute ühenduste näol kui ka vedelgaasi ja veeldatud maagaasi terminalide rajamisega Balti regiooni. Siin on laialdane huvi ka välisinvestorite poolt seda arendamaks ja kaasamaks Eestit suuremasse turgu. Ka põlevkivigaasi osas on kindlasti veel kasutamata võimalusi.

Tuuleenergia kasutuse laiendamiseks tuleb leida lahendused meretuuleparkide arendamiseks. Need on väga suured ja pikaajalised investeeringud, selleks loodame juba lähinädalatel valitsusse viia avamere tuuleparkide seaduse eelnõu, mis annab sellisteks investeeringuteks turvalise seadusandliku baasi. Samuti tuleb arendada tasakaalustavaid tootmisvõimalusi.

Riigi poolt tuleb läbi vaadata ka energeetikat puudutav maksusüsteem. Heitmekaubanduse rakendumine mõjutab oluliselt riigi laekumisi energiasektorist, ka praegused põlevkiviõli tootmise maksustamise põhimõtted tuleb üle vaadata. Riik peab hakkama käituma rohkem ressursi omanikuna, maksimeerides tulu sellest sektorist. Kui me nii teeme, siis ka Eesti inimesed mõistavad rohkem meie kasutuses oleva ressursi targa kasutamise vajadust.

Selles kontekstis tuleb uuesti läbi töötada ka riigi ressursipoliitika alused. Energeetika jaoks on oluline leida otstarbekad lahendused põlevkivi, metsa, energiavõsa ja turba, aga miks mitte ka uraani ressursside põhjendatud ning säästliku kasutuse osas. Meie praegune ressursipoliitika ei arvesta piisavalt riigi majanduslikke huvisid.

Eesti energeetika vajab investeeringuteks 100 miljardit krooni

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing