Kas haldame või oleme halvatud?

10.10.2008 | Peeter Olesk | Seadusloome, Regionaal

Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887) elas üle kümmekond haldusreformi. Sõna "jätkusuutlikkus" puudub tema suures Eesti-saksa sõnaraamatus (1869) arusaadavalt.

Seevastu sõna "haldama" seal leidub, ent tähenduses, mis on ootamatu. "Haldama" on Wiedemanni järgi "halvatust saama" ja ainult. Kõva kuulmise kiuste tegi Wiedemann elavast keelest ohtrasti märkmeid, koguni matustel. Kui ta sellegi sõna noppis kõnepruugist, pidi keegi maamats talle asja ära seletama.

Tegelikkus ja lora

Isamaa ja Res Publica Liidu volikogul 27. septembril Tartus ei arutatud haldusreformi üksikasju. Volikogu enamus toetas regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri jt ettepanekut tõmmata kohalike omavalitsuste praegust hulka koomale, alustada sellega 1. jaanuaril 2009 (ehk järgmise aasta eelarve menetlemise käigus) ja saavutada, et seda teeks valitsev koalitsioon ühel nõul. See oli ministrile poliitiline toetus, mitte tema nõrkade kohtade kriitika nagu Vallo Reimaa puhul.

Toetuse ta sai, reformi ei tule. Mõlemad tulemused olid ette teada. Kui IRL poleks oma ministrit toetanud, tulnuks ta tagasi kutsuda, endal koalitsioonist lahkuda ning lakkuda palju aastaid haavu. Reformi kiireks elluviimiseks oleks pidanud koalitsioonikaaslastele midagi ohverdama. Kust see roosamanna võtta, kui lähemal ajal tuleb elada vee ja leiva peal?

Tegelikkuses on Eesti halduskorraldust alates aastast 1989 muudetud mitu korda, küll piirkonniti, küll kihiti. Protsessi alguses see nii väga valijaskonna dünaamikaga seotud ei olnud. Nüüdseks on ning Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimised on faktiliselt juba alanud.

Marko Mihkelson või Kristiina Ojuland ei esine juhuslikult, neil on sihik olemas. Mis see puutub näiteks Vaivara valla piiridesse? Puutub väga, kui mõelda reaalsele piiriületuskorrale Narva ja Jaanilinna vahel siitpoolt juba alates Sillamäest.

Küsimuse võib sõnastada järgmiselt: millal hakkab haldusreformi mingi paber kehtima ka õiguslikult ja millal paneb igapäevane elu end maksma ilma igasuguste paberiteta ning need viimased võib saata vaevamägede maile? Siiani on igalt vallalt nõutud oma arengukava. Nende kirjutamise eest on makstud ja isegi hääletatud.

Ühe valla koduleheküljel seisab lugeda: "Valla missioon on läbi kvaliteetse avaliku teenuse osutamise luua oma kogukonna liikmetele parimad võimalused kaasaegseks ja turvaliseks elukeskkonnaks, hariduse omandamiseks ning majandusliku heaolu saavutamiseks. /.../ Ettevõtlikkuse, säästlikkuse ja tervisliku elulaadi väärtustamiseks kaasatakse vallaelanikud oma piirkonna tervikliku arengu kujundamiseks."

Siim-Valmar Kiisleri üks mõtteid oli, et õige vald oleks praegune maakond. Ida-Viru kosmiliste mõõtmetega valla tulevasse arengukavasse äsja tsiteeritud lõik ei sobi, sest ta on puhas lora, pealegi on mitme valla arengukavad üksteise pealt jultunult maha kirjutatud. Maakonnast valla tegemine tähendab Eesti halduskorralduses nii suurt pööret, et selle läbiviimine eeldab diktaatori õigusi. Neid ei ole Siim-Valmar Kiislerile andnud mitte keegi, kõige vähem ta enese erakond.

Praktilised mured unistuste vahel

Vahepeal oli jutuks, et Keskerakonna käest tuleb Tallinna linn ära võtta. See on Kassiaru Jaska praalimine, sest vähesed on endalt küsinud, kust see tuleb, et Keskerakonda on reedetud küllalt vähe. Aastal 2011 täidab Tallinn Euroopa kultuuripealinna kohustusi. Erakond, kes siis meie pealinna valitseb, võidab sellest nii ehk naa. Sügisel 2009 otsustatakse see asi ära aga ilma igasuguse haldusreformita.

Kas ühistranspordi korraldus vajab üleriiklikku haldusreformi? Arvatavasti mitte, sest see korraldus muutub kütuse hindade tõttu märksa kiiremini kui vallapiiride nihutamine. Reaalselt muudab halduskorraldust postkontorite arvu kärpimine. Avalik haldus puutub asjasse väga vähe, kaugelt olulisemad on ärilised kaalutlused, sest postikorraldus on vale, kui ta toodab miinuseid. Jne.

Wiedemanni biograafil, samuti akadeemik Paul Aristel oli kombeks öelda, et mine püve püüdma, kaotad kanagi. Haldusreformi püveks on kujutelm, nagu saaks teda läbi viia ainult üks erakond. Sellesama reformi kanadeks on konkreetsed probleemid. Elamiskulud, ühistransport ja post (mitte ainult nemad!). Jätame neist mõne laokile ja olemegi Wiedemanni mõttes hallatud.

Kas haldame või oleme halvatud?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing