Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

15 aastaga teedeta riigiks?

09.10.2008 | Tiit Leier | Riik, Majandus

Esmaspäeval teavitas riigikogulane Jürgen Ligi Eesti rahvast "Aktuaalses kaameras" järgnevast: "See, et kütuseaktsiis läheb otse asfaldi alla, ei ole raskel aastal enam mõistlik." Tema sõnul ei ole normaalne, et riik jätkab teedeehitust kahe-kolmekordses mahus ja samas kärbib hoopis väiksemaid summasid sotsiaaltoetustelt. Siin on Ligi suutnud ühte lühikesse juttu kokku panna mitu valet korraga.

Esiteks on täielik vale, et kütuseaktsiis läheb kõik otse asfaldisse. Järgmisel aastal on planeeritud kogu kütuseaktsiisi laekumiseks 5,305 miljardit krooni (2008. aastal 5,380 miljardit). Sellest 75% on teeseaduse alusel, kokku 3,784 miljardit krooni (2008. aastal 3,833), planeeritud teedesse. Seega jagatakse juba sellest kütuseaktsiisi rahast 1,521 miljardit krooni teisteks tegevusteks. Teeseadusega planeeritud raha läheb teede ja sildade ehitamiseks, remondiks, projekteerimiseks, pindamiseks, maade ostuks, kohalikele omavalitsustele kohalike teede hoolduseks jne.

Eelarve läbirääkimiste käigus oli just Ligi see, kes tuli välja ka seisukohaga, et kütuseaktsiisi tuleks veel tõsta. Kui eesmärk oli seeläbi ainult riigikassat täita, siis oli esmaspäevaõhtune avaldus eriti küüniline.

Tegelikult rahandusministeeriumi ettepanekul paigutatakse aastatel 2009-2012 Euroopa Liidu poolt eraldatav raha selle 75% teederaha hulka summas 2,032 miljardit krooni. Piltlikult öeldes ei kasutata abi mitte täiendava vahendina teede infrastruktuuri parandamiseks ja teeaukude lappimiseks, vaid eelarveaukude lappimiseks.

On hea ütlus, et arvud ei valeta. Kui nüüd neid arve võrrelda, siis kahe-kolmekordses mahus kasvu ei paista kusagilt! Kui võtta maha ka Euroopa raha, siis ei ole ka kasvust enam juttu, vaid kasv on negatiivne ehk miinusmärgiga!

Eesti aastane teede ehitusvajadus on suurem kui tegelikkus ja nii on see olnud viimased 15 aastat. Mitmed viimased aastad on teedele minevad rahasummad küll kasvanud. Asi on liikunud tõusujoones pea kõikides valdkondades, kuid niinimetatud normtasemeni, see tähendab taset, kus tee seisundit suudetakse parandada, jõuti vaid pindamise osas. See tähendab, et kogu ülejäänud valdkonnad - teehooldus, ehitus ja remont - olid ja jäid alarahastatuks.

Teed on riigi üks olulisemaid infrastruktuure, mida peavad kasutama sajad tuhanded inimesed iga päev, et jõuda tööle. Investeerimine infrastruktuuri on tulevikku investeerimine, see tagab tööhõivet juba ehituse käigus ning hilisem kiirem ja parem liikumine on tööstustele ning tööjõule ülioluline.
Isegi Maailmapank annab oma viimases raportis Eesti valitsusele kõrge hinnangu, tõdedes, et ainuke valdkond, kus üleminek on puudulik, on infrastruktuur, eriti teed! Seega - olukorras, kus ei ole saavutatud veel isegi vajalikku taset, oleks investeeringute vähendamine väga vale otsus.

Kuidas toimivad naabrid? Lätis ja Leedus on teedeehituse finantseerimine kütuseaktsiisist analoogne Eestiga, kus suurusjärgus 70% aktsiisirahast läheb teede ehitusse ja hooldusele. Plussmärgiga lisanduvad sinna Euroopa Liidu toetused. Näitena võib vaadata ka rahastamist ühe kilomeetri riigiteede kohta.

Kui meil on valida, kas ehitada korralike teid, anda teedeehitajatele tööd, siis meie valime selle. Ei ole mõtet maksta sedasama raha teedeehitajatele töötukassa kaudu koondamishüvitisteks ja sotsiaaltoetusteks ning kodanikel autoremontideks. Investeerimine infrastruktuuri ja haridusse on see, mis tulevikus kulutused tagasi toodab, raskel hetkel raha nahkapanek seevastu on halb mõte.

09.10.2008 15 aastaga teedeta riigiks?, Vooremaa

10.10.2008 15 aastaga teedeta riigiks?, Harju Ekspress

11.10.2008 Kuidas teedeta riigiks muutume, Järva Teataja

 

Allikas: Meie Maa

Märksõnad

Tiit Leier, transport

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing