Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Muutuste ajal on võtmesõna koostöö

Viimased kuud ei oie toonud Eesti majandusele häid uudiseid ning seetõttu on ka tänavusel ettevõtlusnädalal paslik teema muutused. Muutuste perioodil tuleb aga ka individualistlikul eestlasel mõelda koostööle.

Praegu on majandus tähtsam kui headel aegadel. Loomulikult tähendab iseseisev riik väga paljusid erinevaid asju, kuid just nüüd tunnetame, et tugev majanduslik alus on see, millel seisab kõik muu. See seab suuremad nõuded valitsusele, kuid eeldab senisest enamat ka ettevõtjatelt. Just ettevõtjad on need, kes majandust käigus hoiavad ning muutuste ajal on nende tegevus eriti oluline - seejuures !oob praegune periood head võimalused äritegevusse sisenemiseks ka uutele inimestele, samuti tagasipöördumiseks neile, kes kunagi iirist mingil põhjusel loobunud.

Võib öelda, et Eesti majandus on kombinatsioon välisinvesteeringutest ja Eesti ettevõtjate pingutustest Kui seni oleme rohkem vaadanud välisinvestorite poole, siis praeguses olukorras on eesliinil Eesti ettevõtjad - kui nemad ei investeeri, siis küsivad välismaalased, miks peaksid nemad seda tegema. Eesti ärimeestel on praegu oluliselt suurem roll, neist sõltub palju rohkem. Usun, et nad tunnetavad seda ka ise.

Meie riigil on iühikese taasiseseisvuse jooksul olnud erinevaid perioode - näiteks kolhooside lagunemise aeg. kooperatiivide aeg, välisraha meeletu sissevoolu aeg... Nüüd on aga uus ajastu, millega tuleb taas kohaneda. Ning minu hinnangul on selle ajastu üks peamisi võtmesõnasid koostöö. Ettevõtjad ei tohi jääda üksi, majanduse elavdamisel on suur roll ka valitsusel, kohalikel omavalitsustel ja ka ülikoolidel. Oluline on jälgida, et nende kõigi koostöövõimalusi ei rikuks bürokraatlikud ja mõttetud takistused. Teiseks tuleb senisest enam rõhuda innovatsioonile ja arendustegevusele, mitte jääda loorberitele puhkama.

Kuigi praegu räägitakse Eesti majandusest pigem nukrates toonides, ei ole me tegelikult enam neljandas liigas - julgen arvata, et oleme kuskil esimese ja kõrgliiga vahel. See ongi kõige raskem hetk. Kui küsisin Erki Noolelt, kuidas oli jõuda 8000 punktini, siis ta ütles, et see oii lapsemäng.

Aga vaat 8815 punkti saada - see on täiesti teine asi ja nõuab korralikku pingutust. Usun, et ka Eesti majandus on võimeline 8800 punktini jõudma ning kaugemategi.

See kõik sõltub aga peamiselt teist, ettevõtjatest.

 

Allikas: Postimees

Märksõnad

Eesti majandus