Mida oodata omavalitsuselt?

03.10.2008 | Siim Valmar Kiisler | Regionaal

Millega jäävad omavalitsused hätta? Kuidas jõuda lahenduseni? Kuidas hoida kohalikku identiteeti?

Eestis on kohalikult omavalitsuselt päris palju oodata. Mõned märksõnad: sotsiaalabi, vanurite hoolekanne, lastekaitse, elamu- ja kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord ja jäätmehooldus ning maakorraldus ja planeeringud, ühistransport, teede ja linnatänavate ehitamine ning korrashoid, kultuurielu, aga ka avalik kord ja turvalisus.

Kõigis neis valdkondades peavad omavalitsused pakkuma oma elanikele kvaliteetseid teenuseid. Paraku ei saa sellega hakkama kõik linnadki, rääkimata väikestest valdadest. Lihtsalt jõud ei käi üle. Mõne tuhande elanikuga valda juhib ehk kümmekond inimest. Leida kõigi ülesannete jaoks spetsialistid oleks esiteks rahaliselt liiga suur kulu. Teiseks lihtsalt ei ole Eestis piisavalt vastava ettevalmistusega inimesi 227 omavalitsuse jaoks. Järelikult peab üks inimene istuma mitme tooli peal ja vaatama, et vähemalt kriitilised asjad enam-vähem tehtud saaksid. Pakutava teenuse kvaliteet aga selle tagajärjel langeb ja osa funktsioone jääb üldse katmata.

Kes ei küsi, see ei saa

Kuidas siis on võimalik, et rahvaküsitlused ei näita tingimata väiksemat rahulolu väikestes omavalitsustes? Vastus on lihtne - rahulolu on kõrgem, kui ootused on väiksemad. Nõrk omavalitsus saab toimivana näida ainult siis, kui inimesed ei tea oma õigusi ning ei oska tahta rohkemat.

Näiteks peaks iga omavalitsuse areng toimuma läbimõeldult üldplaneeringu alusel. Umbes 70-l on see aga üldse vastu võtmata, teised on tolle dokumendi koostanud lihtsalt linnukese kirjasaamiseks ja riiulile tolmuma pannud. Kõlab üsna tehniliselt, aga paraku on tagajärg vägagi eluline ja kurb. Piirkonda üksikult-üldisele-meetodil kujundades ei ole tulemuseks meeldiv elukeskkond, vaid ebaloogiliselt kulgevad teed, eramute kõrvale rajatavad tööstusalad jne.

Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, siin ei ole kahtlust. Oluline küsimus on, mida teha, et ühest küljest oleks tagatud piirkonna elujõud ja teisest küljest jõuaksid seadustega ette nähtud teenused inimesele lähemale. Kindlasti tuleb suure omavalitsuse tekkimisel luua teenuspunktid kõigisse senistesse vallakeskustesse. Nii ei muutu igapäevaste toimingute tegemine inimesele raskemaks. Kes soovib, saab aga e-riigi abil järjest rohkem teenuseid kodust arvuti kaudu kätte. Samal ajal on tugevnenud omavalitsusel rohkem võimalusi näiteks koolivõrgu ja ühistranspordi planeerimiseks ning keerukamad teenused muutuvad kvaliteetsemaks.

Muudatusi on vaja

Et üle Eesti saaksid tekkida võrreldava suuruse ja jõuga omavalitsused, on haldusreform möödapääsmatu. Muidu jääb kestma olukord, kus tugevamad panevad leivad ühte kappi ja nõrgemad vallad peavad ise vaatama, kuidas oma nappide vahenditega toime tulla. Mida väiksemad ja viletsamad on omavalitsused, seda rohkem minnakse vallakeskusse ainult selleks, et Tallinna bussile istuda.

Tegin koalitsioonipartneritele ettepaneku langetada põhimõtteline otsus omavalitsuste administratiivse liitmise osas. Positiivset vastust ei julgetud anda. Probleemid aga jäävad ja süvenevad ning ükskord peavad poliitikud selle vastutuse võtma. Paraku tähendab iga kaotatud aasta, et kusagil surevad välja külad, suletakse kauplused ning keeratakse lukku koolimaja uksed.

Identiteet peab tugevnema

Omavalitsuste liitmise puhul on üks teravamaid teemasid kohalik identiteet. Paljud kardavad, et valdade kasvamine viib kaasa senise meie-tunde ja omavalitsused saavad olema pelgalt keskuse nägu. Mure on kindlasti õigustatud, eriti praegustes maakonnapiiri lähedal asuvates valdades. Huvitaval kombel näitavad toimunud ühinemised vastupidist. Kogukonnatunne tugevneb ja külaliikumine muutub aktiivsemaks.
Tugevamal vallal on ka rohkem võimalusi panustada kohalikesse algatustesse ja kultuuritegevustesse.

Omaette võimalus on luua seniste omavalitsuste piiresse osavallad, mille ülesandeks jääks just kohaliku elu korraldamine. Selline võimalus on seaduses täiesti olemas ja oleks kindlasti üks viis tagada, et demokraatia inimesest liiga kaugele ei läheks.

Aga lõppeks, nagu küsib tuntud ajakirjanik Rein Sikk - kas identiteet on silt maja uksel või algab see südamest? Kas tunneme end pigem valla elaniku või setuna, võrukesena, virulasena? Vastus saab olla ainult üks. Oluline on pöörata tähelepanu kohaliku identiteedi tugevdamisele, aga mitte ajada segamini identiteeti ja administratiivset jaotust.

03.10.2008 Mida võime Eestis omavalitsuselt oodata?, Sakala

06.10.2008 Suures vallas rohkem päid, Tartu Postimees

07.10.2008 Mida ootame omavalitsuselt, Järva Teataja

09.10.2008 Mida oodata omavalitsuselt?, Nädaline

Allikas: Oma Saar

Märksõnad

haldusreform

Mida oodata omavalitsuselt?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing